resümeerimiseks ning struktuuri kaardistamiseks. Kõige ebatõhusam nende seast on allajoonimine, sest ei nõua õppijalt erilist vaimset aktiivsust. Õpilaste konspekteerimisoskust on võimalik arendada, andes neile õpitava sisu kondikava, mis juhib nende tähelepanu olulisele. Kasutatud kirjandus: Krull, Edgar 2000. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu Ülikooli kirjastus. Krull, Edgar 2011. 2. Loeng. Õpetaja otsustusfaasid ja õppekasvatustöö eesmärkide formuleerimise põhimõtted II Kikas, Eve. Õppimine ja õpioskused http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:rKTHuSj0bDgJ:www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class%3Dfile/action %3Dpreview/id %3D36731/opi_yld.pdf+inertsed+teadmised&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEEShYO2g m1mlhlPc-omgk8UMJARVCMXzbjxge- A1oMZxn_e69HHqHnThDPw7KaoLGCmbXW40TeRz4wLQEgrmmKcd_gPLRgYZ82bsyg 5VJhdGZiFumD7HxjDp9-qB3XIiR2qMgc2mS&sig=AHIEtbRcDRiRSE10nvk8XHIb- scECm2TMw&pli=1 (18.04.2011)
SAMAS, võiks ka siin öelda, et õpilane reageerib õppimisega, kuna kasvamine ainult vaimses mõttes ongi õppimine. Kasvamine eraldi terminina on ju tähenduslik ainult füüsilise kasvuna. 3. Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? Õppe-kasvatustöö. 4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab eristada õpetajatöös Õpetajatöö põhilised otsustusfaasid/etapid on planeerimine, realiseerimine ja hindamine/reflektsioon. 5. Kas on olemas reegel konkreetsete õppe-eesmärkide tuletamiseks üldisematest eesmärkidest? Ei, võimalusi eesmärkide konkretiseerimiseks on palju (ehk üldisema eesmärgi saavutamiseks on sageli võimalikud erinevad teed konkreetsete eesmärkide saavutamisena). 6. Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks?
annaabi.ee 
