propageerimist ELi tasandil (3) Regioonid peaksid olema esile tõstetud ühtekuuluvuspoliitika abil, et ühilduda üha rohkem vaadetega kodanikuühiskonna suhtes Kui päris osapooled on teguriteks, saab konvergents poliitikaeesmärkide ning kompromisside ümber teoks, kui ei esindata täielikult riigi suveräänsust või ei maksimeerita bürokraatlikku laienemist. Võtmeisikutel on otsustetegemisel palju ning muutuvaid eelistusi, mis on osaliselt defineeritud rollist atud institutsioonides, kus nad on ning osaliselt rollist poliitikavõrgustikes. Mõne kindla olukorra juures tahavad nad loobuda maksimaalselt autonoomsest kontrollist institutsioonide üle, et saavutada hüvesid nagu sisemine ühtekuuluvus orgides, luua valimisringkond jne. Antud dünaamika näiteks oli Euroopa Regionaalse Arengu Poliitika (algselt kutsuti ühtekuuluvuspoliitikat just nõnda)
agressiooni tõenäosust, suurendab julgeolekut · ei pea olema rahvusülesust, institutsioone, piisab ühistest väärtustest · keskendutakse inimeste ja huvigruppide tasandile Valitsustekesksed integratsiooniteooriad: Riigikesksus-rahvusriigikeskne, koostöö konkreetsetel eesmärkidel; valitsuste täielik kontroll tähtsamate sammude üle Kooselumudel-eeldab, et ühiskond on segmenteerunud segmendid on otsustetegemisel esindatud proportsionaalselt, domineerivad eliidid otsused kompromissipõhised ja konsensuslikud Valitsustevahelisus- Euroopa integratsioon kui valitsuste-vaheliste kompromisside ja koostöö vili kerkis esile 1960ndatel, väljakasvanud realismist ja neorealismist (Waltz): rahvusvahelist suhtlust iseloomustavad - rahvuslikud ja julgeoleku-huvid - tunnustab ka teisi tegijaid (supranational & subnational), kuid kontrolliv roll valitsustel
annaabi.ee 
