1985. aastal lisandusid loetetuile nooremast põlvkonnast Deivi ja Donald Jäärtas jt. Meenutagem, et ainsa maarajoonina on Paide olnud väga lähedal vabariigi meistrimedalite võitmisele meeste 4x100 teatejooksus, mida muidu on ikka peetud pealinlaste vääramatuks saagiks. Juhtus see 1981. aastal, kui Paide teatetnelik , koosseisus Andres Püümann, Enno Viiburg, Gunnar Kirsipuu ja Kalev Maarand, veel viimase vahetuseni omas edumaad Tallinna ees. Otsustavakas sai tookordse vabariigi esisprinteri Ramon Lindali lõpusööst, mis jättis paidelased 0,3 sekundiga teiseks. Aeg 42,1 on tänaseni Paide rajooni rekord. Silmitsedes hooaja edetabelit märkame selles 1516aastaste noorte suurt osakaalu, eriti naiste aladel. Ühest küljest tohiks see anda põhjust optimismiks, kuna just küpsem võistlusiga seisab neil noortel alles ees. Tegelikkus näitab siiski midagi muud: ainult vähesed jätkavad. Järsku leitakse, et spordi jaoks ei
Läks Inglismaal tagasi, osalt selleks, et ta polnud Euroopas tühja tuult tallamas, publitseeris seal ka kaks värssteost. See ei saanud mingit erilist kiidulaulu. Hiljem töötas need varajased tööd läbi. 1795. aastal taandub Wordsworth sinna Järvede piirkonda, alguses oma õe Dorothiga, seal ta saab oma pärandusest elama hakata, ülejäänud elus propageerib lihtsat eluviisi, vähehaaval muutub mõnevõrra jäigaks ja tõsiseks inimeseks. Hakkab seal tegelema ka kirjandusega, otsustavakas saab kohtumine Coleride'iga - tekkis huvi anda välja koos üks teose - 1798. aastal "Lüürilised ballaadid", trükkaliks John Cottle, kes andis välja ka teiste mitte veel tuntud autorite teoseid. See teose koosnes Wordsworthi valitud luuletustest, lisaks Colerdige "Lugu vanast meremehest". Raamatule tekib kahju, eriti Wordsworthi luuletuste tõttu. Siit kasvasid välja Wordsworthi teoreetilised vaated ja mis ilmusid siis teised trükis 2 aastat hiljem
annaabi.ee 
