edastamise ajastamiseks on kindlad protseduurid. 4.Reageerimisvõimelisus: kommunikatsioonioskused aitavad kaasa reageerimisvõimele, kommunikatsioon panustab väliste muutuse sisemistesse tajudesse. SISEKOM. KVALITEEDI UURIMINE:Organisatsiooni kommunikatsioonikliimat saab mõista vaadeldes näiteks töötajate omavahelisi suhteid, töötajate suhteid otsese ülemusega ja tippjuhtkonnaga. Kommunikatsioonikliimat mõjutab ka töötajate kaasamine organisatsiooni otsustamisprotsessidesse. üldine kommunikatsioonikliima peegeldab kuivõrd töötajad on motiveeritud organisatsiooni eesmärke täitma ja näitab üldist suhtumist oma organisatsiooni ja selle suhtlemiskliimasse. suhtlemine juhtidega määratleb kuivõrd avatuna tajutakse juhtidega suhtlemist ja kuivõrd adekvaatset infot juhtidelt saadakse. suhtlemine alluvatega (vastajaks on keskastme juhid ja juhid) määratleb kuidas tajutakse üles- ja allapoole
seaduses kirjeldatud õigusliku tagajärje realiseerimise eeldusele.*29 Põhiseadusele vastavast eksekutiivvõimu struktuurist tuleneb seega pädevus konkreetsetel juhtudel võtta vastu seaduse realiseerimise initsiatiiviotsuseid. Judikatiivvõimul puudub selliste primaarsete otsuste vastuvõtmiseks vajalik demokraatlik legitimatsioon kontrolli, vastutuse ja sanktsiooni ühenduse näol. Valitsus ega ka parlament ise ei oma kohtunike sõltumatuse tõttu õigust kohtu otsustamisprotsessidesse sekkuda ja see välistab parlamentaarse kontrolli kohtu primaarsete otsuste üle. Tegemist oleks seaduste realiseerimise pädevusega ilma vastutuseta*30, see on aga vastuolus põhiseaduse §-ga 1. Eeltoodu põhjal saab haldust kirjeldada järgnevalt: haldusesse kuuluvad kõik ametkonnad ja ametikandjad, kes on pädevad ja kohustatud oma kompetentsi piires konkreetsetel üksikjuhtudel alustama omal initsia- 24 BVerfGE 9, 268 (281). 25 M. Münstermann, lk 127. 26 C. P
annaabi.ee 
