struktuur on organisatsiooni eesmärkide saavutamise vahend, mis peegeldab organisatsiooni liikmete vahelisi ametlikke suhteid ja seoseid ning mõjutab organisatsiooni suhet väliskeskkonnaga. Organisatsiooni suund tähistab visiooni, missiooni, eesmärke, strateegiaid protseduure ja reegleid. Seega on organisatsiooni suhtlemiskliima tema liikmete taju juhi tegevuse, töötingimuste, struktuuri, ametisuhtlemise ja liikmetevahelise suhtlemise, otsustamisprotsesside, motiveerimise ja protseduuride ning reeglite kohta. Mõned organisatsioonikultuuri dimensioonid Van der Posti, de Coningi ja Smith'i järgi on:1. Organisatsiooni liikmete osalemismäär. 2. Eesmärkide selgus. 3. Konfliktide lahendamine. 4. Inimestele orienteeritus. 5. Juhtimisstiil. 6. Kliendikesksus. Organisatsioonikliimat iseloomustavad suhted töötajate ja organisatsiooni ning alluva ja ülemuse vahel. Tervet
saavutamist. Küsimus seisneb mitte taoliste programmide ja strateegiate väljatöötamises, vaid nende poliitikate tõhususes. Riiklikud institutsioonid ei jõua paratamatult tegeleda võrdõiguslikkuse edendamisega ja ka protsessi "väljaarendamisega". Institutsioonid saavad aidata kaasa edendamise edasisele arengule ning protsessi kujunemisele. Samas seadus ei suuda tagada riiklike organite erilist tegevust võrdõiguslikkuse osas muude otsustamisprotsesside kõrvalt. Seaduseeelnõu üheks oluliseks puuuduseks on järelvalve mehhanismid ja nende tööle rakendamine. Taoliste seaduste puhul on tähtis kehtestada kindel kontrollmehhanism, mis suudab toimida reaalses olukorras. Esiteks juba Komisjoni moodustamise reeglid ja tehnika viitavad olukorrale, et kontrolli temaatika ei ole tõsiselt läbi mõeldud. Teiseks õigusaktis on kirjas, et Komisjon juhindub Eestile kohustulikest
annaabi.ee 
