on olemas ka võimalus positiivsete muutuste jaoks. Kriisiolukorda raskendab asjaolu, et situatsioonis osalejad prioriteetsusjärjestusest: ohustatud piirkonnas viibivad isikud; kannatanud; kannatanute ja hukkunute võivad käsitleda seda erinevatest seisukohtadest lähtuvalt. See suurendab olukorra lahendamise võimalike perekonnaliikmed; reageerivad asutused; Eesti avalikkus; rahvusvaheline üldsus. variantide arvu, mille tulemusel tekib otsustamisprobleem ehk kõige optimaalsete lahenduste valik piiratud ajavahemiku tingimustes. Probleemne olukord (issue) ehk kriisieelne olukord, mis nõuab pakilist lahendust. Sellised situatsioonid on üsna sagedad o-ide juhtimispraktikas – sel juhul domineerib otsus kui võimalus. Juhtkonnal on suhteliselt piisavalt aega situatsiooni kõige võimalike tagajärgede analüüsiks ning ratsionaalse(te) otsus(t)e langetamiseks. Probleemset olukorda võib käsitleda kui kriisiolukorra kujunemisprotsessialgetappi.
Sellist juttu ajada on ju tunduvalt lihtsam ja ohutum kui raskeid, ebameeldivaid ja poliitiliselt ohtlikke otsuseid langetada. Aga just otsustamine kuulub vähemalt ministri ameti juurde ja palga sisse. Iga majanduspoliitiline aktiivsus koosneb nn põhielementidest (Raudjärv, 1995, lk 18): olukorra- ja eesmärgiprobleem; vahendite (abinõude) probleem; otsustamisprobleem; täideviimisprobleem; kontrolliprobleem. Majanduspoliitika võib olla suunatud (Raudjärv, 1995, lk 19) sõltuvalt konkreetsest ajast ja ruumist mingile o territooriumile; o rahvamajanduse osale; o ressursside liigile; o infrastruktuurilistele funktsioonidele. Majanduspoliitika on esmajoones riigi ja tema ametiasutuste tegevus. Kuid
annaabi.ee 
