Mistahes ühendus saab aga siis püsima jääda, kui tal on omad korraldavad reeglid, mis näitavad ära iga ühenduse liikme positsiooni selles ühenduses. Selline õigus tekib ja areneb seal omaalgatuslikult, spontaanselt, selleks pole vaja kokku kutsuda mingit seadusandlikku kogu. Tekib automaatselt. · Juristide õigus need normid, mille alusel kohtunikud mõistavad teiste ühiskonnaliikmete üle kohut. Seetõttu nimetatakse neid ka otsustamisnormideks. Need ei teki automaatselt; ei teki vahetult ühiskonnast, vaid riigi ja juristide vahetu tegevuse tulemusena. Teadlikult loodud normid. · Riiklik õigus väljendub positiveeritud õigusena riigi poolt kehtestatud õigusnormidena, mille täitmist garanteerib, kontrollib ja ise sanktsioneerib. Ei saa ilma riigita eksisteerida; ainult riigi kui institutsioonidega seonduv õigus. Aluseks on asjaolu, et riik ja suur osa ühiskonnast on vastuolus
2. Juristide õigus see ei teki iseseisvalt, vaid see on seadusandjate poolt loodud õigus, mis on suunatud tegevjuristidele, konkreetselt aga õigusmõistjatele e kohtunikele. Need normid, mis on loodud kohtunike, seaduse rakendajate jaoks, need on need normid, mille raames tegevjuristid saavad tegutseda. Nende normide eripäraks on see, et need ei ole tekkinud spontaanselt, vaid on seadusandja teadliku tegevuse tulemuseks. Juristide norme nimetatakse ka otsustamisnormideks 3. Riiklik õigus loojaks riik, kirja pandud seadusandja poolt, kannab formaalset iseloomu, selle tagab riigiorganite sanktsioneeriv tegevus. Riiklik õigus ei saa eksisteerida ilma riigita. Selle õigus all mõistab Ehrlich seda õigust, mis tuleneb riigist. Seejuures on ükskõik, kas see avaldub seaduse, mingi korralduse või ettekirjutuse või kohtuotsuse näol,
annaabi.ee 
