tugeva sisemise motivatsiooni korral esineb välisärritaja puudumisel "tühikäitumine". Ent usaldusväärseid näiteid vähe tugev välisärritaja võib käitumise esile kutsuda ka sisemise motivatsiooni puudumisel. Näiteid veelgi vähem 11. Otsustamine loomadel. Järelikult peab esinema mingi mehhanism, mille abil loomad pidevalt vaevad nii sisemisi kui ka väliseid tegureid, mis kutsuvaid esile erinevaid käitumismustreid 12. Varaste psühholoogide ja etoloogide ettekujutus otsustamismehhanismist. Esineb piiratud arvul "instinkte" (söömine, agressiivsus, sigimine jne.). Iga instinkt kontrollib mitut käitumismustrit (näiteks sigimisinstinkt pesa ehitust, kosimiskäitumist, vanemhoolt jne.). Instinktid konkureerivad omavahel pidevalt. 13. N. Tinbergeni hierarhiline mudel, selle puudused. iga instinkti kontrollib ajus paiknev spetsiaalne kontrollkeskus * käitumise "energia" voolab neist keskustest "allapoole" teistesse keskustesse, mis kontrollivad seotud tegevuste rühmi *
Klassikaline motivatsiooniteooria on osutunud viljakaks: 1)stimuleeris läbi viima hulgaliselt uurimusi 2)aitas püstitada kontrollitavaid ennustusi. Tänapäeval on selgunud: 1)kõigi käitumismustrite vallandumise mehhanism ei ole siiski kirjeldatav üheainsa lihtsa universaalse mudeliga 2)klassikalisest mudelist puudub tagasiside printsiip, mis on paraku osutunud üheks tähtsamaks käitumise regulaatoriks. Otsustamine loomadel, varaste loomapsühholoogide ja etoloogide ettekujutus otsustamismehhanismist. Peab olema mingi mehhanism, mille abil loomad pidevalt suudavad otsustada, missugused sisemised või välimised tegurid olulisemad on. Näiteks on loomadel vajadus üheaegselt vajadus sooritada mitut käitumist, aga nad otsustavad mida konkreetselt hetkel teha. Käitumine vaheldub. Varased psühholoogid: organismi panevad käituma sisemised “tungid”. Need tungid on kvantitatiivselt mõõdetavad-võrreldavad - hetkel tugevaim tung ekspresseerub vastava käitumisena
annaabi.ee 
