millise rentaabluse projekt annab? Arvutuslikel eesmärkidel defineeritakse sisemist rentaablust diskonteerimismäärana, mis võrdsustab projekti tulevaste netorahavoogude nüüdisväärtuse projekti esialgsete kuludega. Matemaatiliselt on sisemine rentaablus määratav IRR väärtusena võrdusest n AFCt IO = t =1 (1 + IRR) t Teiste sõnadega, projekti sisemine rentaablus on lihtsalt tulunorm, mida projekt teenib. Otsustamiskriteeriumiks on siin see, et projekt tuleks vastu võtta, kui sisemine rentaablus on kõrgem nõutavast tulunormist (mõnikord nimetatakse seda tõkkenormiks) või sellega võrdne ja loobuda projektist, kui selle sisemine rentaablus on väiksem nõutavast tulunormist. Seega: IRR > nõutav tulunorm -vastu võtta IRR< nõutav tulunorm - tagasi lükata Üldjuhul annab sisemise rentaabluse käsutamine sama otsuse nagu praeguse puhasväärtuse ja kasumiindeksi kriteeriumid
tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuste summaga. Kui NPV ja PI arvutamisel me kasutasime diskontomäärana kapitali hinda, siis sisemine rentaablus näitab, millise 70 tulukuse projekt tegelikult annab. Sisemist rentaablust (nimetatakse ka sisemiseks tasuvusläveks) arvutatakse valemiga: kus ACF t - rahavoo summa perioodil t; IO - esialgsed kulud; n - projekti oodatav kestus; IRR - sisemine rentaablus. Otsustamiskriteeriumiks on, et projekt tuleks vastu võtta kui sisemine rentaablus on kõrgem kui kapitali hind (nõutav tulumäär k), ning loobuda tuleks kui sisemine rentaablus on madalam nõutavast tulumäärast. Seega: IRR > nõutav tulumäär projekt vastu võtta IRR < nõutav tulumäär projekt tagasi lükata Kui sisemine rentaablus võrdub nõutava tulumääraga, ei tulene projekti
annaabi.ee 
