Lõpptulemuses konstat. tekkinud seisundit ja selles või- vad sisald. ka ettepanekud edasise teg. kohta. Sisu järgi erist.: ettekanne sündmusest, lähetuse aruanne, inspekteerimisaruanne, tööaruanne. 3. Koosolek ja nõupid. koostegevusega seot. suhtlem.vormid. Kindla eesm. ja strukt. info edas- tam., kogum. ja otsustam. situatsioonid. Koosolek - organis. kokkutulek. Toimumise ja korrald. reeglite järgi erist.: · ametlik koosolek reeglid on täpselt piiritletud (nt. grupisisesed otsustamiskoosolekud); · töökoosolek toimiv. tradits. seadused, reeglid ja konventsioonid (nt. otsuste tegem. grupis); · avalikud koosolekud peetakse avalikes kohtades üldsusega seotud probl. arut. ja lahendam.; · briifing korrald. instrueerim. ja informeerim. (nt. antakse nõu). 4. Avalikkussuhete kujund. Org.-d peavad arvest., et üldsus kui üks ümbrits. keskk. teguritest on muutunud üha mõjusamaks. Mõju on vahetu või vahendatud klientide, hankijate, valitsusasut. ja oman. kaudu. E/v pos
Peamiselt on koosolekuid kasutatud demokraatliku otsustamise teostamiseks. Demokraatlik otsustamisprotsess hõlmab suurt hulka 52 ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI koosolekureegleid. Koosolekuid võib eristada toimumise ja korraldamise reeglite järgi: a) ametlik koosolek, mille reeglid on täpselt piiritletud. Need reeglid võivad olla teatud grupile või organisatsioonile ainuomased ja seotud nende eripäraga. Tavaliselt on need grupisisesed otsustamiskoosolekud, kuid ka nn. sümboolsed koosolekud, milles on oluline läbi viia küsimuste seadusekohane arutelu, kuigi paljud küsimused on sisuliselt otsustatud juba koosoleku ettevalmistamise käigus; b) töökoosolek, mille puhul toimivad traditsioonilised seadused, reeglid ja konventsioonid. Seda tüüpi koosolekud on samuti mõeldud peamiselt otsuste tegemiseks grupis ning nende käigus toimub arutelu, milles osalejad saavad oma seisukohti ja mõtteid avaldada;
annaabi.ee 
