vähenemine olukorrale vastavaid otsuseid 2) Poliitiline vastutus langeb tippadministraato- 2) Võimaldab omaalgatuslikkust uuendused rile juhtimispotensiaal 3) Väldib seaduste normide erosiooni, tagab 3) Adapteerumisvõime organisatsiooni kontrolli aktuaalsete probleemide valdkonnas paindlikkus 4) Välistab ebaühtlase arengu allorganisatsiooni- 4) Otsustamiskiirus võime võtta vastu kiireid des otsuseid vastavalt olukorra muutusele 5) Lähedus kliendile paremini kursis elanikkonna vajadustega 6) Vähenevad kommunikatsiooni- ja juhtimis- kulud ORGANISATSIOONI STRUKTUURIDE LOOMINE
intelligentsustestide koostamiseks. Intelligentsusmudel Spearmani järgi: üldfaktori (g-faktori) ja erifaktori (s-faktori) teooria. Üldfaktoriks on inimese võime arulteda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Erifaktoriks on spetsiaalsed võimed nagu verbaalne, ruumiline või matemaatiline võimekus. Thurstoni järgi: tema järgi on inimesetel rida baasvõimeid: verbaalne mõistmine, numbriline ja ruumiline mõtlemine, mälu, taju – ja otsustamiskiirus. Järeldus: Intelligentsustestide struktuur ja ülesannete iseloom sõltub sellest, millisest intelligentsusteooriast lähtutakse. 5) Vaimsete võimete struktuur J. B. Carrolli järgi. Tegi 468-st testikomplektist faktoranalüüsi. See näitas, et vaimsetes võimetes saab eristada kolme kihistust: I kihistus – kõige kitsamad võimed (c 60). Nt suutlikus edukalt kasutada kirjakeelt. Kitsapiirilised võimed mis on vajalikud toimetulekuks kindlates oludes või kontekstis.
Erifaktorid – spetsiifilised vaimsed võimed (verbaalne, ruumiline ja matemaatiline võimekus). Kõik erivõimed korrelleeruvad üldjuhul inimeste üldise vaimse võimekusega (mudel graafiliselt linnu kujutisena). THURSTONEi (1938) intelligentsuse mudel (graafiliselt tanki moodi . kome suurt kivi ühendab kolm väikest kivi) kirjeldab intellekti baasvõimete kombinatsioonidena. Baasvõimed – verbaalne mõistmine, numbriline ja ruumiline mõtlemine, mälu, taju- ja otsustamiskiirus. Intelligentsustestide struktuur ja ülesannete iseloom sõltubki sellest millisest intellektiteooriast lähtutakse. Enamik psühholooge on veendunud, et vaimsetes võimetes sisaldub alati üldine e g-komponent. Kui inimene paistab silma ühes valdkonnas, on suur tõenäosus, et tal on väljapaistvad võimed teisteski. Vaimsete võimete struktuur J. B. Carrolli järgi. Carroll (1993) jagas vaimsed võimed kolme kihti (loe 1. ülessepoole): III KIHISTUS (üheosaline
annaabi.ee 
