nende maad, sest sakslastel olevat liiga vähe eluruumi. 7) industrialiseerimine- rasketööstuse, sealhulgas sõjatööstuse eelisarendamine. 8) kollektiviseerimine- talude vägivaldne liitmine kolhoosideks. 9) viisaastak- Industrialiseerimise tulemusena hakati majandust arendama viisaastakute kaupa, 1921 aastal alustatud Uus majanduspoliitika oli Stalini jaoks liiga kapitalistlik. Peamine tähelepanu seati rasketööstusele ja sõjatööstusele, Stalini otsuselt lõpetati nep 1937. aastal. 1929. aastal lülitati plaani ka kollektiviseerimine 10) maailmarevolutsioon- Moskvas loodeti, et enamlaste võit Venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile. Nõukogude valitsus hakkas toetama nii sõjaliselt kui ka rahaliselt 1920.aastate I poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Selle tarbeks asutati organisatsioon (Komintern) 11) Komintern- oli rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mis loodi 1919.a märtsis
mõtlemine. Samas ei sõltu sellest mõtlemise efektiivsuse tase, vaid see näitab vaimse tegevuse omapära. Protsessi kulgemise järgi liigitatakse: · Diskursiivne e arutlev e järeldav mõtlemine - on ümberpöördult liigendav mõtlemine. Mõtlemist suunatakse ratsionaalselt ja plaanipäraselt teadvuse kaudu. See toimub loogilises järjekorras edasisammuvalt, ühelt ettekujutuselt, mõistelt, põhjuselt või otsuselt teisele. Probleem on vaja jagada olulisteks koostisosadeks, et teha seda loogilisele (diskursiivsele) mõtlemisele kohaseks. · Intuitiivne mõtlemine - omane hüppeline ja äkiline mõtte tekkimine. Teadvusel on selle üle väga väike kontroll ja sageli seostatakse seda müstikaga Kontrolli kindlusastme järgi jaguneb mõtlemine: · Kriitiline mõtlemine · Ebakriitiline mõtlemine (Sõerd 1992: 160)
annaabi.ee 
