kasutamises kui ka sellise kompetentse arendava õppimise toimumist toetavate käitumismustrite omandamises ja kinnistamises. Innovatsiooni juhtimine toimub eeskätt sellist õppimist võimaldavate käitumismallide- rutiinide- kindlaks tegemises ja nende arendamise võimaldamises. Oluline innovatsiooni juhtimise konkreetsete viiside mõjutaja on organisatsiooni suurus. Tavaliselt on väiksematel organisatsioonidel rida eeliseid – väledus, kiire otsuselangetamise võime -, kuid ka piirangud, näiteks ressursside piiratus. Need tähendavad seda, et tõhusa innovatsioonijuhtimise arendamine sõltub võimest luua just neil asjaoludel mängivaid struktuure ja käitumisi, näiteks informaalse suhtlemise säilitamine selleks, et võita ühisest visioonist ja kiirest otsuselangetamisest, kuid võib rajada ka võrgusidemeid, et ressursside piiratust kompenseerida. Piirkondlikud ja rahvuslikud innovatsioonisüsteemid erinevad väga palju
Kuidas välja paistab. -Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus Lawrence Kohlberg- Arengupsühholoog Chicago Ülikoolis, J.Piaget’ järgija. -1950-60datel pakkus välja nn moraalse arengu teooria, aluseks viis, kuidas inimene lahendab (moraalseid) dilemmasid -Tähelepanek – erineval küpsusastmel (arenguastmel) inimesed lahendavad vastuolulisi situatsioone erinevalt -Idee – inimene (elukogemuse + hariduse alusel) kujundab oma otsuselangetamise viisi. On madalamad ja kõrgemad viisid! Arengutrend: indiviidikesksest mõtlemisest ühiskonnakesksuse, üldinimlikkuse suunas! Heinzi dilemma ja vastused: Dilemma- varastada ravim või mitte. Tuleb käituda nii nagu peab; Tuleb arvestada isiklikku huvi; Tuleb olla teistele meele järgi; Tuleb järgida korda!; Kõige tähtsamad on inimõigused!; Universaalne vaatepunkt. Abraham Maslow (1908-1970) ja vajaduste püramiid. “Põhivajadused on ..