vastata. Mõistus päästab targa inimese suurimast ohust ning annab talle täieliku rahu ja kindlustunde Jutt räägib Saladinist, kes oli Egiptuse sultan ja suur sõjamees, kes oli korduvalt võitnud saratseeni- ja ristiusu kuningaid. Kuid sõdimine oli kulukas ja selle peale Saladin kogu oma varanduse ära raiskas. Saladinil oli olude tõttu palju raha vaja. Õnneks tuli talle meelde juut Melkisedek, kes intressiga raha laenas. Saladin tahtis aga niisama seda raha saada ja otsusatas juudi endale külla kutsuda. Saladin oli Melkisedeki vastu külalislahke. Kuid Saladinil oli peas teine plaan, ta tahtis Melkidekki sõnadega vahele võtta ja küsis temalt küsimuse. Missugust usku sa kolmest usust õigeks pead, kas juudi-, saratseeni- või ristiusku? Juut oli tark mees ja ei jäänud vastust võlgu. Melkidekt teadis, et Saladmis tahab ta vahele võtta, seega mõtles ta välja hea vastuse. Vastuse alguses kiitis ta Saladmise küsimust ja rääkis siis loo ühes väga
Varalt oli kohal parun Johann Jürgen von Wrangel ja disponent Heinrich Jakobson. Anti aru kõigi kihelkonna koolide olukorra kohta üksikult. Vara kooli kohta on järgmised teated: Vara küla koolimajaks oli rehi, mille külge oli ehitatud üks 4 sülla pikkune ja 3 sülla laiune ühe aknaga kamber. Kambris oli ahi, ruum suitsuvaba. Koolmeistriks oli Ermo Jaan. Pastor pidas teda heaks õpetajaks, kuid polnud rahul tema elukommetega. Konvent otsusatas, et lapsed peavad edaspidi tooma igaüks naela küünlaid ja kütmiseks koorma puid. Otsustati veel, et koolimajale tuleb üks aken juurde ehitada, sest aken ei anna küllaldaselt valgust. 20 19. sajandi algul töötas Vara koolis köster-koolmeister Kristjan Masing. Ehitati uus koolimaja, kuid asukoht oli halvasti valitud. Üksikud talud asusid koolist kaugel, lastel oli võimatu nii kaugelt koolis käia. Kirikuõpetaja manitsuste
annaabi.ee 
