last) Oli irooniline ning nokkiv (naljaga nokkis jussi pidevalt) 5. Teose miljöö Teose tegevus toimub umbes 19. sajandi lõpus ning 20. sajandi alguses, mida saab järeldada sellest, et inimesed elasid taludes ning tegelesid talutöödega viljakasvatamine, loomapidamine. Kodudes kasutati sulaseid. Liikumisvahendina kasutasid inimesed hobuseid ja vankreid, mitte autosi. Loomi kasutati ka muu otstarbena põllutõõd jne. Sellel ajal oli väga tähtis peremehe sõna isa (või siis terve perekond) võis valida, kellele peretürar naiseks läheb. Oli täiesti tavaline, et mees kasutab naise peal vägivalda naine pidi tegema kõike mida mees ütleb (naine oli töötegija, koduhoidja, söögitegija, lastekasvataja)
kategooriline imperatiiv on üsna üldine valem, mille järgi õige toimimine on see, kui inimene püüab teostada seda, mida ta peab kõrgeimaks väärtuseks. (Ma ei või kuidagi tahta, et üldiseks seaduseks saaks vale, vargus, tapmine, petmine.) Kant peab inimest otstarbeks iseendas, mitte abinõuks, mille abil midagi saavutada. Tema kategoorilist imperatiivi võib formuleerida ka järgmiselt: Toimi nõnda, et sa inimsust niihästi enda kui ka iga teise isikus tarvitad igal ajal ühtlasi otstarbena, mitte kunagi ainult abinõuna. Kanti eetika jääb üldiselt formaalseks, kuna tahte sisu jääb määramata. Herbart on sellele katsunud sisu anda. Kõlbelised ideed on üksiku suhtes õigus ja tasu, heatahtlikkus, täiuslikkus ja sisemine vabadus. Peeter Põllu enda kokkuvõte kõlbeliste väärtuste kohta on aga järgmine: Tarvis on loomusundisid heita enese alla, mõistuse käsu alla (enesevalitsus, puhtus, sisemine vabadus), tarvis on sisemist