1. Tegijamäärus nt. Värav löödi ründaja poolt. 2. Valdajamäärus nt. Maril oli väike tall. Marile kingiti tall. 3. Vahendimäärus nt. Mees raius kirvega puid. 4. Kaasnemismäärus nt. Juhan läks Mallega kinno. 5. Ajamäärus nt. Eile paistis päike. 6. Kohamäärus nt. Tallinnas on soe. 7. Viisimäärus nt. Tuul puhus tugevalt. 8. Hulgamäärus nt. Poiss tõi tuppa puid sületäite kaupa. 9. Otstarbemäärus nt. Tülitsemiseks on vaja kaht osapoolt. 10. Põhjusmäärus nt. Ilusa ilma tõttu on töökoda suletud. 11. Tingimusmäärus nt. Vihma korral toimub üritus saalis.
kiirabi. Suure näljaga süüakse b) tingimusmäärus kõike, mis liigub ja kasvab See raha on ette nähtud koolimaja ehitamiseks c) otstarbemäärus TÄIEND Kuulub põhisõna juurde. Täiendi põhiliigid on: 1) omadussõnaline täiend, iseloomustab põhisõna ja ühildub temaga enamasti käändes ja arvus nt väike poiss; 2) nimisõnaline täiend, näitab põhisõna kuuluvust või mõnda lisatunnust (materjali, kohta, ulatust jne). Nimisõnaline täiend ei ühildu põhisõnaga. Kuuluvust näitav on alati omastavas käändes (nt venna raamat), materjal (nt siidist kleit), ulatus (nt õlgadeni juuksed), tunnus (nt sarvedega saatan).
1. Põhjusmäärus (kausaaladverbiaal) Ta puudus haiguse pärast. Käed on külmast kanged. Tädi suri kopsupõletikku. 2. Tingimusmäärus Õnnetuse korral helistage numbrile 112. (konditsionaaladverbiaal) 3. Mööndusmäärus Tõlkekonarustest hoolimata / tõlkekonaruste (kontsessiivadverbiaal) kiuste on see tore raamat. 4. Otstarbemäärus (finaaladverbiaal) Juhatajale toodi allakirjutamiseks hunnik pabereid. 23. Mis määrustel on kolm suunaaspekti? 3 suunaaspektiga määrused Määruse tüüp kuhu? kus? kust? (latiivne) (lokatiivne) (separatiivne) Kohamäärus Läksin teatrisse Olen teatris Tulen teatrist
annaabi.ee 
