mainita seda). Käimas on revolutsioon ja ajad on segased. Indrek jõudnud linna otsib endale elupaika ja leiab selle Lohu pere juures. Ta üürib neilt tuba ja teeb peagi tutvust peretütre Kristiga, kes on tõsimeelne revolutsionäär. Indrekust saab vaikselt mässaja. Kusjuures võib lugedes mulje jääda, et ta suurema osa ajast ei saa päris täpselt aru mis toimub, enne kui on hilja. Raamatu alguses kohtab ta vana koolivenda, Otstaavlit, kes ise politseis töötab aga sellegi poolest veab Indreku ühele koosolekule kaasa. Seal saab ta esimese kokkupuute revolustiooniga. Asjade arenedes, saavad Kristi ja Indrek lähedamadeks sõpradeks: nad käivad koosolekutel, arutavad jumala ja muude maailma asjade üle ning mõtlevad koos lendlehti välja. Samal ajal püüab Indrek ka kirjutamisega algust teha, kuid edutult
Ta elab peres, kus kasvab ka noor tütar Kristi. Tüdruk on idealist ning teda huvitavad igasugused revolutsioonilised ideed rohkem kui ta vanematele meeldiks. Tüdruku isa on endine vabrikutööline, kes on streigis kaotanud oma käe ja käib kohal kõigil salakoosolekutel (hiljem selgub, et ta on nuhk). Kristi aga kannab salaja laiali lendlehti ja teeb jälgede segamiseks enne linnas tiire kui koosolekule läheb. Linnas kohtab Indrek vana koolivenda Otstaavlit, kes on nüüd politseijaoskonnas kirjutajaks, ja see kutsub ta endaga metsa koosolekule. Koosolekult linna jõuab mees haavatud kaelaga, kuna jäi soldatitele ette. Tagasi jõudes otsustab mees minna sööma ning kohtab härra Bõstrõid, kes olevat teda järve ääres näinud. Järgmisel kohtumisel annab Bõstrõi Indrekule teada, et tema sõber Viljasoo tahab temaga juttu teha. Indrek lähebki Viljasoo juurde. Mees oli kuulnud, et tsensor ei
annaabi.ee 
