töölepanekul. 33. Solenoidiga klapi korral ei vaja kompressor enam sidurit pingestamatta solenoidikorral on kompressori tootlikus vaid 2% maksimaalsest. 34. Kompressori võllil on rootor mille piludes vabalt liikuvad plaatiad siibrid moodustavad staatori kõvera sisepinnaga mitu töökambrit. Rootori ühe pöörde kestev toimub kaks töötsüklit. 35. Spiraalkompressori tööelemendid on kas lindikujulist spiraali, üks neist on servapidi kinnitatud staatori otsseina külge. Teist aga ringitab esimese keerdude vahel võllile ekstsentriliselt kinnitatud ketasrootor. 36. Külmutusainet tähistatakse rahvusvaheliselt R tähega sellene järgnev arv iseloomustab aine koostist. Tänapäeval kasutatakse üldiselt külmutusainet R- 134a. 37. Külmutusainega töötades tuleb alati kasutada kaitseprille kui külmutusainet satub silma loputage silma veega ja pöörduge arsti poole. 38. Külmutusainega R-134a kasutatakse peamiselt polüalküleenglükoolõli(PAG).
Siiberkompressori tööiga sõltub suuresti õli rõhust ja kvaliteedist. Kui külmutusainet on liiga vähe, halveneb koos rõhu langemisega ka kompressori õlitus ja ta võib rikki minna. Siiberkompressoritel on tavaliselt ülekuumenemisandur, mis rõhu langedes seiskab kompressori. 27 2.22 Spiraalkompressor Spiraalkompressori tööelemendid on kaks lindikujulist spriaali. Üks neist on servapidi kinnitatud staatori otsseina külge, teist aga ringitab (küürimis- või poleerimisliigutuse sarnaselt) esimese keerdude vahel (pöörelda ta seal ei saa) võllile ekstsentriliselt kinnitatud ketasrootor. Spiraalsete lintide ehk ribide vahel tekib keskme poole liikuv ja mahult järjest vähenev töökamber, milles külmutusainet surutakse sujuvalt kokku. Spiraali liikudes töökambri maht esialgu suureneb ja seal tekib hõrendus, mistõttu külmutusaine tungib spiraalide avatud välisotste vahelt sisse
laagrite ja siibrite juurde tagasi. Siiberkompressori tööiga sõltub suuresti õli rõhust ja kvaliteedist. Kui külmutusainet on liiga vähe, halveneb koos rõhu langemisega ka kompressori õlitus ja ta võib rikki minna. Siiberkompressoritel on tavaliselt ülekuumenemisandur, mis rõhu langedes seiskab kompressori. 2.22 Spiraalkompressor Spiraalkompressori tööelemendid on kaks lindikujulist spriaali. Üks neist on servapidi kinnitatud staatori otsseina külge, teist aga ringitab (küürimis- või poleerimisliigutuse sarnaselt) esimese keerdude vahel (pöörelda ta seal ei saa) võllile ekstsentriliselt kinnitatud ketasrootor. Spiraalsete lintide ehk ribide vahel tekib keskme poole liikuv ja mahult järjest vähenev töökamber, milles külmutusainet surutakse sujuvalt kokku. Spiraali liikudes töökambri maht esialgu suureneb ja seal tekib hõrendus, mistõttu külmutusaine tungib spiraalide avatud välisotste vahelt sisse
annaabi.ee 
