asetsevale platsile, millel asub Toomkirik. Seoses ringmüüri ehitamisega rajati 14. sajandil nimetatud tänavakeste välisotstesse sadultornid. Sellist ringmüüriäärset tänavat, nagu see eksisteeris all-linnas, pole Toompeal arvatavasti kunagi olnud. Riisipere mõis 1821 klassitsism: härrastemaja on suur kahekorruseline madala kelpkatusega kivihoone. Esikülje portikuse võimas astmikfrontoon toetub kuuele sambale. Fassaadi liigendust rõhutavad järsult eenduvate kolmnurkfrontoonidega otsrisaliidid. Rikkalikus stukkdekooris on ajastule iseloomulikud greifid, suured rosetid, korrustevaheline paelspiraaliga vöötkarniis jm. Väga rikkalikud on hoone interjöörid. Mainimist väärib ka hoone keskosas asuv rikkaliku stukkdekooriga kassettlaega kuppelsaal. 10. Millised ehituslikud ja planeeringulised uuendused tõi Eesti ehituskunsti klassitsism? Näited Klassitsism Eestis algab 1780. aastatel ja lõpeb 1850. aasta paiku. Arhitektuuris kasutati rohkesti
võõrandamiseni. [10] 18. saj lõpus omandas mõisa vene õukonnaga tihedalt seotud sõjaväelaste ja diploaatide von Osten- Sackenite perekond, millele järgnes mitmete hoonete sh härrastemaja ümberehitamine klassitsismi printsiipide alusel. [23] 10 Ansamblis domineerib kõrge ning järsu kelpkatusega 2- korruseline peahoone. Esifassaadi ilmestavad 19. saj I veerandist pärinevad kuue rühmitatud sambaga portikus ja kolmnurkfrontoonidega otsrisaliidid. Siseplaneering esindab barokilt varaklassitsismile ülemineku perioodi. Suhteliselt madala võlvitud soklikorruse kohal on kõrgem ning valgusrikkam esinduskorrus avar vestibüül keskteljel on kujundatud grotilaadse kahevõlvikulise ruumina. 18. saj sisekujundusest on säilinud puidust teenijatrepp hoone lääne tiivas. Paarissammastega eraldatud saal ja mitmed teised esindusruumid on kujundatud klassitsitlike stukk- karniiside ja laerosettidega