Astronoomia ehk täheteadus uurib taevakehade ja nende süsteemide liikumist, ehitust ja arengut. Astronoomiliste vaatluste iseärasused: · Passiivne iseloom me ei saa korrata nähtust · Me jälgime nähtusi Maalt, mis ise liigub. · Raske on hinnata taevakehade kaugusi. Taevakehade näiv pöörlemine: Kuna maakera pöörleb, siis meile tundub, et kõik tähed taevavõlvil pöörlevad. Nad pöörlevad mõttelise telje ümber. Põhjataevas on selleks telje otspunktiks Põhjanael. Lõunataevas on selleks telje otspunktiks nimelt Lõunarist. Sellist pöörlemist ümber mõttelise telje tõestab ka Päikese liikumine. Päikese liikumine erinevatel laiuskraadidel. Joonis paberil. Kalender Astronoomiline aasta on 365 päeva 5h 48min 46 sek. Vana kaleder ehk Juliuse kalender. 5 päeva 5 h 48 min on ligikaudu 6h ja 4x6h = 24 h e 1 ööpäev, siis vanas kalendris oli iga neljaga jaguv aasta liigaasta e veebruaris on lisapäev, 29 veebr.
polüjoonest ellipsi puhul 32. Kumb ellipsitüüp parajasti joonestatakse, sõltub süsteemimuutuja `PELLIPSE väärtusest. Nimelt on süsteemimuutuja `PELLIPSE väärtuseks tõelise ellipsi puhul 0, polüjoonest ellipsi puhul aga 1 (algselt vaikimisi 0). Käsu ELLIPSE käivitamise järel tekib käsureale viip Specify axis endpoint of ellipse or [Arc/Center]: Sisestades punkti, loetakse seda ellipsi ühe telje otspunktiks. Seejärel küsitakse viibaga Specify other endpoint of axis: sama telje teist otspunkti, mis tuleb anda. Nüüd hargneb valik kaheks: Specify distance to other axis or [Rotation]: Sisestades arvu, määratakse sellega kindlaks ellipsi teise pooltelje pikkus. Arvu asemel võib sisestada hoopis punkti selle kaugus ellipsi keskpunktist ongi nõutav pikkus. Kui aga sisestada täht R, küsitakse seejärel, kui suur pöördenurk ümber ellipsi peatelje tuleb võtta
annaabi.ee 
