· Harmooniline võnkumine- Harmooniliseks võnkumiseks ehk siinusvõnkumiseks nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil ja sellise võnkumise võrrandit nimetatakse harmoonilise võnkumise võrrandiks: x = A sin · Lõik- Lõik ehk sirglõik on sirge kaht punkti A ja B ühendav osa, punktid A ja B kaasa arvatud. Seda lõiku tähistatakse AB.[1] Punkte A ja B nimetatakse lõigu otspunktideks. Jordani maatriks- Jordani maatriksiks nimetatakse blokk- diagonaalset maatriksit, mis koosneb Jordani kastidest. Jordani kastiks nimetatakse ruutmaatriksit, mille kõik peadiagonaali elemendid on võrdsed, vahetult peadiagonaali kohal asuvad elemendid on ühed, ent ülejäänud elemendid on nullid. · Lemma- Lemma ehk abiteoreem on teoreem, millel pole küll iseseisvat tähtsust, kuid mis osutub vajalikuks vaadeldava
peab Luklast tulema lennuk ja see jääb festivali tõttu tulemata (lendurid on festivalil), siis 8 võib uue lennutranspordi leidmisel veidi ka muret tekkida. Annapurna ring ja Everesti baaslaagri trekk on Nepali ühed kuulsaimad matkad. Mõlemad on suhteliselt pikad (10-20 päeva, sõltuvalt variandist 120-200 km), mõõduka raskusega ning viivad küllalt kõrgele (5400-5600 m). Annapurna ringi otspunktideks on kas Besi Sahar või Baglung / Naya Pul / Jomsom. Ringi võib teha mõlemat pidi, kuid populaarsem on alustada Besi Saharist ja teha ring vastupäeva. Kõrgeim/madalaim punkt on 5416 m (Thorung La kuru) / u. 800 m Marsyangdi Khola orus Besi Sahari lähedal Annapurna on üks neljateistkümnest üle 8 km kõrgustest mägedest. See oli ka esimene kaheksatuhandelistest, mille tippu alpinistid jõudsid (1950.a prantslased M. Herzog ja L. Lachenal, Herzogi raamat "Annapurna" on tõlgitud ka
(a) |a + b| 6 |a| + |b| (absoluutväärtuse kolmnurgaomadus), (b) |a − b| 6 |a| + |b|, (c) ||a| − |b|| 6 |a − b|, (d) |ab| = |a| |b|. Tõestus. Iseseisvalt!z Absoluutväärtuse abil saab konstrueerida reaalarvude hulga R lihtsa ja mugava geomeet- rilise mudeli – arvsirge. Olgu mingil sirgel fikseeritud kaks punkti, mis vastavad arvudele 0 ja 1. Suunda punkti 0 poolt punkti 1 poole loeme positiivseks, vastupidist suunda negatiiv- seks. Sirglõigu, mille otspunktideks on 0 ja 1, pikkuse loeme ühikuks. Arvu a puhul võtame lõigu pikkusega |a| ning kanname ta punktist 0 lähtudes positiivses suunas, kui a > 0, ning negatiivses suunas, kui a < 0. Saadud punkt sirgel vastab arvule a. On selge, et |a| tä- histab punkti a kaugust punktist 0. Seda geomeetrilist mudelit silmas pidades nimetame (mittenegatiivset) arvu |a − b| reaalarvude a ja b vaheliseks kauguseks.
annaabi.ee 
