sarnase rea (küll ilma kahe viimase koolonita) faili /etc/group, toimub sama group.*- skeemide suhtes. NIS-i levitatavate hosts.*-skeemide kasutamiseks muutke rida order failis host.conf. Näiteks kui soovime kasutada NIS-i, DNS-i ja faili /etc/hosts (just sellises järjestuses), peame muutma vastava rea järgmiselt: order yp bind hosts Traditsiooniline NIS-teostus ei toeta praegu mingeid muid skeeme. LISA 1. MIS ON DBM? DBM on lihtne andmebaasihaldur, mis kasutab otsinguoperatsioonide kiirendamiseks paisktehnikat. Projektilt GNU on tasuta DBM-i teostus gdbm, mis kuulub enamiku Linuxi versioonide koosseisu. KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.hot.ee/maits00/GPS.html · http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk16.htm
tee ühest tipust kõikide tippudeni. 58. Heuristiline otsing, selle eelised ja puudused. Heuristilise otsingu puhul kasutatakse lisainfot otsingu suunamiseks. Näiteks, kui otsitakse kaardil lühimat teed punktist A punkti B, siis võib kasutada soovitust "eelista vahetippe, mis on sihtkohale lähemal", "vaata teid, mis on kaardil enamvähem paralleelsed punkte A ja B ühendava sirgega" või "vaata ainult suuri teid". Mõnede ülesannete puhul võib vajalike otsinguoperatsioonide arv väheneda tuhandeid kordi. Samas leiab heuristiline otsing tüüpiliselt hea lahendi, kuid ei pruugi leida parimat. 59. Algoritm A*. Heuristilise otsingu üks tuntud algoritm on A*. Selle algoritmi puhul on iga tipu jaoks olemas hinnang selle tipu kaugusele etteantud lõpp-punktist. Kuni minimaalse tee leidmiseni vaatab algoritm läbi kõikvõimalikud teed, mis viivad alguspunktist lõpp punktini. 60. Näiteid heuristikate kohta.
Seejuures tuleb jälgida, et puksiirotsad ei sattuks vintidesse. Igal laeval peab olema võimalus ilmastikuolude halvenedes eemalduda. Ette peab olema nähtud ka madalikult maha tuleva laeva peatamine. Selleks saab kasutada tema enda ankruid MIDAGI ON VIST PUUDU KA 15. Avariipukseerimise puhul tehtavad arvutused: puksiirliini pikkus ja koosseis, pukseerimiskiirus. Vt kaustast 16. Tegevus laeval teise laeva hädasignaali saamisel. Otsinguoperatsioonide juhtimine ja korraldamine. Teave avariilaevalt peaks sisaldama: a) identifitseerimiseks vajalikke andmeis (nimi, kutsung, IMO number, lipp, jm) b) asukohta (geograafilised koordinaadid või peiling ja kaugus teadaoleva punkti või meremärgini); c) avarii iseloom ja vajatav abi; d) muud andmed laeval olevate laevapere liikmete ja reisijate kohta (kui palju on lahkunud päästevahenditega ja kui palju on pardal;
annaabi.ee 
