tegeliku maailma esindamine. Ideaalne maailm: süütus, täitumine, st. suvemüüt, romanss. Tegelik maailm: kogemus, ebakindlus, läbikukkumine, st. talvemüüt, iroonia/satiir. Vastavalt on sügisemüüt - liikumine ideaalsest reaalsesse, ja kevademüüt - liikumine reaalsest ideaalsesse. Greimas: Struktuur kujundab keelt, kogemust ja narratiive, mille abil seda kogemust väljendatakse. Narratiivideks on süzeemudelid, mudeleid realiseerivad aktandid (tegelaste funktsioonid). Süzeetüübid: otsingulood, kommunikatsioonilood ja nende kombinatsioonid. Todorov: narratiivi grammatika - seos narratiivi struktuuriühikute (tegelased, süzee) ja keele strukturaalsete üksuste (sõnaliigid) vahel. Narratiivil on teatud põhiomadused. Teksti eeldused ilmnevad, kui kombineerida tegelased tegude või omadustega. Näiteks Boccaccio Dekameronis esineb kolm tüüpi omadusi: seisundid (hetkelised omadused, nt õnnelik, õnnetu), omadused (stabiilsed om., nt. hea, kuri) ja tingimused (stabiilsed, nt
Individualism – moodsat maailma ja inimest üles ehitav printsiip, kas see ei hakka ühel hetkel õnnelikuks saamis pärssima? Kahe inimese mitte- kokkusaamise lugu... Postmodernistlik suhtumine teeb jumala naeruväärseks, siis siin suhtutakse sellesse tõsiselt. 2012 a „Koju“ – vaadatakse kolme Tallinnas elava inimese elusid, kõik on oma eluga mingisse kriitilisse punkti jõudnud, elanud läbi erinevaid kaotusi, ahistab kättesaamatu eesmärk, abielu lahutus jne. Vormilt otsingulood, otsingu keskmes taas suhte narratiiv. Ühelt poolt romantiline, teisalt kriitiline, irooniline. 2014 a miniatuuride kogu „Tallinna kaart“ ja romaan „Ma olen elus“. Esimene jätkab ühte tema loomingus tuttavat suundumust – Tallinna poetiseerimine. Vaadeldakse, kuidas aeg mõjutab linna jne; mõtestab koha atmosfääri, linna narratiiv ehitatakse üles nii, et reastatakse erinevates paikades üle elatud meeleolud, mälestused.
annaabi.ee 
