ö. valmis esemete kopeerimist. Kuid sama see on vaid vajaminevate tingimuste konstanteerimine , mis omakorda aitavad kaasa graafiliste kujutelmade tekkimisele. Nende allikas ise on aga senini välja selgitamata. Omandanud figuuri joonistamise, millele on antud ka arusaadav nimetus nt. suits korstnast, muna jne. võib laps nende figuuridega täita terved leheküljed. Kõik see lubab oletada, et esmased graafilised kujutised tekivad lapse otsingulise aktiivsuse taustana, mis on suunatud konfiguratsiooni taasesitusele, mis on tekkinud juhuslikult tema enese kritselduste läbi ja mis on lapse jaoks tekitanud konkreetse kujutise ühest või teisest objektist või esemest. Just see väline otsinguline aktiivsus, mis muundub sisemiseks ja psüühiliseks, hakkab prevalveerima ja orienteerima joonistamise kui akti juures. Laps alustab praktilise graafilise kogemuse omandamisega joonistamise juures
ettevõtmistes ja olukordades sisekõhklustest ja valikuraskustest. Ühest küljest tõstab enese millegi korduva tegemisele harjutamine meie selle ala vilumusi, samas on omaette väärtus ka sisemisel vajadusel harjumuspäraselt toimida. Need kaks ajejõudu võivad mõistagi teineteist ka tegusalt võimendada. Harjumuses võib peitudaa ka vääralt omandatud tegutsemisviis. Näiteks on paljudel tudengitel harjumuseks loen sõna-sünalt üles kirjutada. Harjumuste orjuses olek toob kaasa otsingulise aktiivsuse kustumise, ükskõiksuse ja tuimuse. Kavatsus(namerenie,plan,zamqsel) Kavatsus tärkab juhul, kui inimene mõttes plaanib millegi tegemist ja kavasndab oma järgnevalt astutavaid same. Asjalik inimene ei andu kavatsemistegevusele rohkem kui tegutsemisele suunavate sihtide sadmiseks tarvis. Kavatsusmõtete katkilõikamise üheks võtteks on asetada endale küsimus: aga edasi – millise konkreetse sammuga asufa koge kavatsust realiseerima? Väärtus
annaabi.ee 
