· Põhjuse ja tagajärje vahekord peab vabanema empiirikast; · Teooria on tõestamist leidnud hüpotees; · Teadlane peab olema veendunud oma teooria ümberlükkamatuses st ta peab kõigepealt püüdma seda ise ümber lükata; · Kvalitatiivne analüüs peab käima kvantitatiivse analüüsi ees; · Karta tuleb teadlasi, kelle töö eesmärk on suunatud (enda) teooriate kinnitamisele, mitte tõe otsinguetele; · Tõde ei pruugi leida, kuid selle osasid küll... 13. Nimetage neuroloogiasse panustanud õpetlasi ning nende tegevust Ivan Setsenov · Elektrofüsioloogia (seletab aju ja närvisüsteemide tööd materialistlikult); · Pidurduse mõiste; · Oletab, et rakus keemilised protsessid. Ivan Pavlov · Näitab oma varastes töödes, et vereringet kontrollib närvisüsteem (so refleksid, tahtele allumatud reageeringud organismi füüsikalis-keemilisele olukorrale).
tõestatud; · Põhjuse ja tagajärje vahekord peab vabanema empiirikast; · Teooria on tõestamist leidnud hüpotees; · Teadlane peab olema veendunud oma teooria ümberlükkamatuses st ta peab kõigepealt püüdma seda ise ümber lükata; · Kvalitatiivne analüüs peab käima kvantitatiivse analüüsi ees; · Karta tuleb teadlasi, kelle töö eesmärk on suunatud (enda) teooriate kinnitamisele, mitte tõe otsinguetele; · Tõde ei pruugi leida, kuid selle osasid küll... (Tartu ülikooli oli 19. sajandil üks olulisi eksperimentaalteaduste kujunemispaiku, kus loodi üks esimesi füsioloogia õppetoole (1820), eksperimentaalfarmakoloogia labor (1847) ning arendati seede- ning neurofüsioloogia arengus olulisi meetodied. Vt: ka esimese seminari materjale!) Kordamisküsimused · Kirurgia areng paralleelselt arstiteadusega (olulised nimed) · Anatoomia õpe · Olulised sündmused 19