9 2.2.3. Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia Orgaanilise väetise käitlusetapid sõnniku saamisest kuni mulda jõudmiseni on järgmised: hoiustamine hoidlas, laadimine hoidlast laoturisse, vedu põllule ja viimaseks laotamine. Palandiku talus kasutatakse kõikide kultuuride väetisena käärinud põhusõnnikut. Hoidla ja põllu vahemaa ei ole eriti suur, seetõttu kasutatakse otseveoga tehnoloogiat. Talus kasutatakse orgaanilise väetise laotamisel poolripplaoturit, mis on tahalaotusega, sõnnik küntakse 4 h jooksul maasse. Sõnniku ühtlast laotamist raskendab selle mitmesuguse koostis, kusjuures kuivaine sisaldus peab olema vähemalt 15%. Lisaks on oluline ka see, et sõnnik viidaks mulda võimalikult kiiresti (vähemalt 12 h jooksul), et ammoniaak ei lenduks ja taimetoiteelemendid ei väheneks. Peamised nõuded, mille täitmist jälgitakse sõnniku laotamisel: 1
· rookuräkked, mis juurivad edasiliikumisel; Aktiiv juurimismasinaid siin ei käsitleta, sest nende kasutamine on võimalik turvaspinnases. Ehitusplatsi ettevalmistustöödel nende kasutamine on vähetõenäoline. Eesti praktikas leiavad nad kasutust turba kaevandamisalade ettevalmistamisel ja hooldamisel. Passiivjuurijad Üksikute kändude juurimiseks saab kasutada roomiktraktorit koos trossiga: Se11eks asetatakse tross kännule ümber ning traktori otseveoga või traktori veovintsiga tõmmatakse känd välja. Trossveoga juurimismasinate üldiseks puuduseks on ettevalmistuse suur töömahukus ja käsitsitöö kulu ning madal tootlikkus. Samuti juuritakse üksikuid kände ekskavaatoriga kaevates. Kihvade ja kangidega rookurid Kombineeritud liikumisega rookurid on valmistatu traktorite rippseadmeina. Täituriks on kihvadega hõlm Eristatakse kas trossplokk- või hüdrojuhtimisega ning traktori ette ja taha haagitavaid rookureid.
annaabi.ee 
