Mahepõllumajanduseks nimetatakse loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestavat tootmisviisi, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalukad suhted. Selline süsteem on isereguleeruv, kuid ta tegutseb edukalt vaid kõigi osade harmoonilises koostöös. Intensiivpõllunduses tekkinud probleemidele püütakse leida lahendusi, mis sobiksid nii keskkonnakaitselisest kui majanduslikust vaatevinklist. See ei tähenda pöördumist minevikku, vaid traditsiooniliste meetodite ning uusima teadus- ja tehnoloogilise informatsiooni vastastikust toimimist. Mahemajapidamine ei tööta loodusele vastu. Ta lähtub ökoloogilisest printsiibist, et keerukamad ja mitmekesisemad ökosüsteemid on jätkusuutlikumad. Seetõttu kasvatatakse paljusid eri taimekultuure ning eri liiki loomi, säilitatakse looduslikke alasid, soodustatakse mitmekesise elustikuga servaalade teket. Putukaliikide säilimiseks tehakse põllud väikesed, põlluäärtesse jäetakse harimata ribad. S...
8. Sesoonse nõudluse puhul varude loomine müügiperioodiks Samuti põhjustavad vajadust ladude järele operatiivsemad eesmärgid nagu: Tellimuste koostamise võimaldamine 2. Pakkimise ja ümberpakkimise võimaldamine 3. Sorteerimise võimaldamine 4. Väiksemahulised koosteoperatsioonid spetsiifiliste tootevariantide tootmiseks (postponement võimaldamine) jne. jne. Ladustamisattematiivid Ettevõttel on kasutada mitmeid laoalternatiive: 1. Toodete otseturustamine. Kaup saadetakse otse kliendile. Näit. Posti- ja internetimüügifirmad. Eksisteerib üks suur ladu tootmisettevõttes või müügifirmas. Enamus firmasid kasutab siiski vaheladusid tootja(te) ja kliendi vahel. 2. Ettevõtte oma ladu. Ettevõte omab, rendib või liisib vajalikku laopinda. Kasutajaks kauba omanik. Enamasti hulgifirmade ja tootmisettevõtete laod. Mõttekas suurte koguste stabiilsel ladustamisel 3· Avalik ladu (laohotell)
areng; Maapiirkondades uute töökohtade loomise ja töötuse vähendamise peamised võimalused on seotud maamajanduse mitmekesistamisega nii põllumajanduslikel kui ka mittepõllumajanduslikel tegevusaladel. Põhilised traditsioonilisele põllumajandusele alternatiivsed valdkonnad, mis maamajanduses on esile kerkinud, on järgmised: turism, aiandus, väiketööstus ja puidutöötlemine, toiduainete väiketöötlemine, maheviljelus, teenindamine, käsitöö, kalakasvatus, otseturustamine ning mesindus Probleemid: * Põllumajandusstatistika ja analüüsi nõrkus. * Põllumajanduse arengukavade puudumine omavalitsustes ja riigis. * Omandi- ja maareformi aeglane areng. * Masinate, seadmete ja tehnoloogia vananemine.