CAPi struktuuripoliitika tööstuse moderniseerimine; põllumajanduses töötamise soodustamine; sotsiaal- majandusliku informatsiooni ja erialase kvalifikatsiooni edendamine; mägirajoonide ja maha jäänud piirkondade programm; otsesed sissetulekutoetused hektari või kariloomade arvu järgi. ÜPP/CAP reformid reformimine algas 1992. aastal, ,,McSherry" reform: meetmed keskkonna kaitsmiseks tootmise puhul; keskkonnakaitse roll ÜPPs suurenes, agrokeskkonna programmide algus; suund otsetoetustele; 2 samba sisseviimine otsetoetused ja maaelu areng. 2003 ,,Fischeri" reform: turuhinnatoetuste edasine alandamine; otsetoetuste lahtistumine tootmiskohustusest; tugevdati teist sammast. Otsetoetused algne eesmärk oli kompenseerida ÜPP reformide raames alandatud turuhinnatoetustest tulenev sissetuleku vähenemine. Hiljem ÜPP otsetoetuste lahtisidumine tootmiskohustusest ja sidumine teatud kohustuslike reeglite süsteemiga.
küsimustele suurenevas Euroopas ning analüüsida maaelu arendamise perspektiive Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidele 2004. aastal lisandunud riikides. Euroopa Liidu laienemine Kesk- ning Ida-Euroopa(KIE) riikide seas on märkimisväärselt mõjutanud nende põllumajanduse ning maaelu arengu poliitikaid. Üks rohkem vaidlust pakkunud teema seoses EL laienemisega on olnud küsimus, kas liitunud KIE riigid peaksid saama täieliku ligipääsu Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetustele, eriti otsetoetustele ning struktuurifondidele. Hiljutised uuringud hindavad EL-i mõju eelarvekärbetele KIE riikides ning kaubanduses. On üllatav, et maaelu arendamine uutes liikmesriikides on äratanud vähe tähelepanu, eriti kui arvesse võtta, et antud teema on ÜPP reformimisel turgu valitsevate liikmesriikide seas olulise tähtsusega. EL-i piires tuleb maapiirkondades rakendada vaba turumajandus ning alandada tooraine hindu.