kätte saanud selle ning haldusakt on jõustunud. Kättetoimetamisest alates hakkab lugema kaebetähtaeg. See et ta kolmandatele isikutele ei ole kätte toimetatud nt 3-4 kuud hiljem, siis tema kaebetähtaeg hakkab sellest hetkest kui temale on kätte toimetatud. KAASUSED 1. Põllumajandustootja OÜ Hektar esitas 10.10.2013 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse taotluse. PRIA peadirektori 20.11.2013. a käskkirjaga rahuldati taotlus täies ulatuses. 25.11.2013 avaldati PRIA veebilehel info OÜ Hektar taotluse rahuldamise kohta. OÜ Hektar esitas 27.11.2013 PRIA-le dokumendi, mille palus lisada oma 10.10.2013 taotluse juurde. PRIA peadirektori 03.12.2013. a otsusega keelduti HMS § 44 lg-s 1 nimetatud aluste puudumise tõttu haldusmenetlust uuendamast. Kas PRIA peadirektori 20.11.2013. a käskkiri kehtib?
poollooduslike koosluste pindala vähemalt 16 000 ha (2012. a oli see 8000 ha). Kui praegu teostab RMK väljarenditavatel poollooduslikel kooslustel esmase taastamise ehk likviidse puidu eemaldamise ja seejärel asub rentnik ala taastama loodushoiutoetuse abil, siis edaspidi tuleks kaaluda süsteemi muutmist nii, et RMK taastaks enne maa rentimist poolloodusliku koosluse sellisele tasemele, mis võimaldaks rentnikul seda ala kohe hooldama asuda. 2 Aladele, kus PLK vastab otsetoetuse tingimustele, on võimalik taotleda täiendavalt ühtset pindalatoetust (ÜPT) 14 5.2. Hoolduskvaliteedi parandamine PLK hooldustoetuse nõudeid tuleb täiendada järgnevalt: niidetavatel aladel hekseldamise keelamine (võib erandkorras lubada peale piisavat karjatamist) karjatatavate alade hooldusnõuete tõhustamine (50% madalmurususe nõue praeguse 30% asemel).
Sobivad üheaastased (ahtalehine ja kollane lupiin) või kaheaastased liblikõielised kultuurid (valge mesikas). Need külvatakse varakevadel või isegi sügisel (valge mesikas) ja kasvavad põllul kogu või peaaegu vegetatsiooniperioodi. Taliviljade väetamiseks küntakse haljasväetis mulda augusti esimesel poolel, järgmise aasta kultuuride väetamiseks aga koos sügiskünniga. Katteviljata ristikukülvi riskideks on töömahukus, umbrohtumine, põuaoht, ühe teraviljasaagi ning otsetoetuse ärajäämine Eel-, järel- või vahekultuurina Kasvatatakse ühe vegetatsiooniperioodi kestel samal põllul lisaks haljasväetisele veel ka saaki andvaid põhikultuure. Haljasväetiskultuuri viljeldakse kas põhikultuuri eel, järel või põhikultuuride vahel. Vegetatsiooniperioodi lühiduse tõttu ei ole Eestis haljasväetiskultuure vahekultuurina võimalik kasvatada, küll aga tuleb kõne alla nende kasvatamine järelkultuurina. Pärast varase kartuli, varase kapsa,
annaabi.ee 
