toitaineid ja mineraale, aga vähe rasva. Talvel lisanduvad menüüsse rohkem energiat ja sooja andvad toidud.Kui suvel on laual sushi ja sashimi, siis talvel näiteks tempura fritüüritud köögiviljad ning mereannid. Samuti liharoog shabu-shabu ning erinevad nabe- toidud ehk potis valmivad road, mis koosnevad köögiviljadest, puljongist ja lihast.Selline toitumine on nähtavasti taganud selle, et ühiskond, mis koosneb 130 miljonist inimesest, kes on üle elanud kaks tuumapommi otsetabamust ja kes töötavad suure stressi all ka laupäeviti, on ikkagi pikima keskmise elueaga maailmas. Olgu see lihtsalt mõttepausi koht eestlastele, kelle keskmine eluiga on murettekitavalt madal ja kes esimeste soojade ilmadega rasvaseid grillroogi valmistama hakkavad. Jaapanlaste pikk eluiga ei tulene kindlasti erilisest joogiveest ja puhtast õhust. Eriti kuna õhk on sealsetel tihedalt asustatud aladel rikutud.Hea kokk on Jaapanis kõrge staatusega inimene ning temasse
kokkuleppel meeskonda kuulunud eestlastega. Vabadussõja algperioodil hoidis laev Väinamöiseni nime all ühendust välismaailmaga kurseerides Tallinn Helsinki vahel. 30.11.1922.a. loovutas Soome jäämurdja Eestile Tartu rahulepingu alusel ja laev sai 29.12.1922.a. nimeks Suur Tõll. Oli eelmise iseseisvusperioodi auväärseim laev Eestis. 1941.a. võeti Balti Laevastiku koosseisu, sooritas sõjatingimustes mitmeid retki Soome lahel, 25.11. kõrvaldati eestlastest meeskond. 1941-1942 sai viis otsetabamust suurtükkidest ning 1941 ja 1945 plahvatasid neljal korral põhja all ja parda kõrval meremiinid. Kordagi ei kaotanud aga laev juhitavust ega sattunud uppumisohtu. Eestisse toodi laev Eesti Meremuuseum Meremuuseumi initsiatiivil Lomonossovist tagasi 13.oktoobril 1988.a.1992.a. omistati laevale Eesti Vabariigi lipupatent nr.001. Jäämurdja on osalenud Kotka Merepäevadel 1993.a. ja Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamisel Helsingis 1998.a. koos Soome eakaaslasest jäämurdja Tarmo.
kokkuleppel meeskonda kuulunud eestlastega. Vabadussõja algperioodil hoidis laev Väinamöiseni nime all ühendust välismaailmaga kurseerides Tallinn Helsinki vahel. 30.11.1922.a. loovutas Soome jäämurdja Eestile Tartu rahulepingu alusel ja laev sai 29.12.1922.a. nimeks Suur Tõll. Oli eelmise iseseisvusperioodi auväärseim laev Eestis. 1941.a. võeti Balti Laevastiku koosseisu, sooritas sõjatingimustes mitmeid retki Soome lahel, 25.11. kõrvaldati eestlastest meeskond. 1941-1942 sai viis otsetabamust suurtükkidest ning 1941 ja 1945 plahvatasid neljal korral põhja all ja parda kõrval meremiinid. Kordagi ei kaotanud aga laev juhitavust ega sattunud uppumisohtu. Eestisse toodi laev Meremuuseumi initsiatiivil Lomonossovist tagasi 13.oktoobril 1988.a.1992.a. omistati laevale Eesti Vabariigi lipupatent nr.001. Jäämurdja on osalenud Kotka Merepäevadel 1993.a. ja Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamisel Helsingis 1998.a. koos Soome eakaaslasest jäämurdja Tarmo. RENOVEERIMINE
annaabi.ee 
