peataoleku aeg ja siis tuleb realismi ja rahvakomöödia tulekuga. Siin on teatav libisevus ja siia satuvad korraga liiga erinevad asjad. Nt võib eraldi rääkida ekspressionistlikust draamakirjandusest, aga see ei iseseisvu nii reljeefselt ja st, et see on üldistuses sümbolismi alla surutud. Aleksander Antson "Sophia Vardi (Marta Lepp" impressionistliku kallakuga teater Sümbolistlikkus tähendab seda, et siin omaette v suurem ala draamaloomingut, mis haakub mütoloogilise v otsestl Piibli ainesega. Epner rõhutab, et Antsoni lühinäidendid on paremad kui täispikad. Karl Rumor (Ast) "Valge naine" 1928 uusromantilisel Rumoril erandlik tegelane eraklik doktorilugu on varjunud mägedesse ja läheb vastu oma hukatusse 1920ndate otsingute üks oluline taust on ka Ibsen. Mait Metsanurk (Eduard Hubel) "Kindrali poeg" 1925 August Kitzberg A. H. Tammsaare "Juudit" realistlik ja mitterealistlik esteetika saavad kokku, seal on
Enamike tänapäeva kultuuriteooriate seisukohast on sellised vastandused ümber lükatud või küsitavaks muudetud. Oma osa on siin nii 20. saj erinevate ideoloogiliste liikumiste mõjul (nt feminism), aga ka loodus- ja humanitaarteaduste koostööl. Nt pikka aega arvati, et homo sapiens arenes tänapäevaseks tegelaseks (kahel jalal käiv, suur aju jne) ja siis nö leiutas kultuuri, tänapäeval on rõhuasetus teine varase inimese bioloogiline areng oli otsestl seotud tema kultuurilise arenguga. Ökoloogilised kultuurikäsitlused näitavad lääne dualistliku mõtlemise paradoksi, bioloogiliste olenditena me ei saa looduskeskkonnast ega oma kehast kui bioloogilisest olemist välja astuda. Küsimus on selles, kuidas muuta meie mõtlemist selles suunas, et bioloogiline ja kultuuriline olend meis on tegelikult üks. Kultuuri ei omandata geenidega, kultuuri õpitakse ja sellesse kasvatakse elu jooksul, kuna erinevates keskkondades on inimestel kultuuri