VII tahvel reguleeris naabrusõigusi nii linnas kui ka põllumajanduses. VIII tahvlis oli juttu deliktiõigusest: needmisest, laimamisest, kehavigastusest, nõidmistest, öisest põlluvilja vargusest, süütamisest, lubamatust puude maharaiumisest, varastamisest, aga ka hädakaitsest ning teolt tabatud varga kohtlemisest. VII - VIII tahvlis olid seega obligatsiooniõiguslikud suhted. IX tahvli karistusõiguslik sisu ei ole endast otseseseid jälgi jätnud. Siin olevat sisaldunud eesõiguste (privilegia) keeld, samuti karistus riigireetmise eest. Tõenäoliselt seisis siin ka oluline õiguslik põhimõte, et kedagi ei saa hukata teisiti kui kohtuotsuse alusel. X tahvel sätestas matustega seotud õigusküsimusi ning sealt on näha, kui oluline oli roomlasele ja tema suguvõsale esivanemate kultus. Seega IX - X tahvel - ius publicum ja ius sacrum. Kaks viimast tahvlit kujutasid endast hilisemaid täiendusi, patriitside
Kui kaugele naaberalast võis ehitada ja mida vaidluse korral tegema pidi. VIII tahvlis oli juttu deliktiõigusest: needmisest, laimamisest, kehavigastusest, nõidmistest, öisest põlluvilja vargusest, süütamisest, lubamatust puude maharaiumisest, varastamisest, aga ka hädakaitsest ning teolt tabatud varga kohtlemisest. Sinna kuulus ka eeskiri, mis kaitses klienti patroonipoolsete õiguse kuritarvituste eest. IX tahvli karistusõiguslik sisu ei ole endast otseseseid jälgi jätnud. Siin olevat sisaldunud eesõiguste (privilegia) keeld, samuti karistus riigireetmise eest. Tõenäoliselt seisis siin ka oluline õiguslik põhimõte, et kedagi ei saa hukata teisiti kui kohtuotsuse alusel. Siinkohal võib mainida, et selline õiguslik põhimõte on läbi ajaloo üks kõige tähtsamaid õiguslike põhimõtteid, sest teatavasti ei saa mitte kedagi enne süüdlaseks või süüdi mõista enne, kui seda kohus on kindlaks teinud.
annaabi.ee 
