4. Demokraatlikule reziimile iseloomulikud tunnused: · Tuginemine põhiseadusele · Võimude lahususe põhimõte · Kodanike õiguste ja vabaduste tagamine · Regulaarne vabade valimiste korraldamine 5. Demokraatia: otsene, esindus, massi, osalus, elitaar · Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik- Kreekale. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat kohalikus omavalitsuses, rahva kaasamine on seal lihtsam. Riigi tasandil on otsesese demokraatia teostamise viis rahvahääletus. · Esindus ehk vahendatud demokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale otseselt vaid valimistega. · Osalusdemokraatia- kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalik osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. · Elitaardemokraatia- võimule saab vähemus ehk eliit, oskus arvestada rahva huvide ja
Emamaadel tuli arvestada ka traditsiooniliste võimustruktuuridega, mis Aafrikas olid välja kujunenud. Euroopa riigis rakendasid üldiselt kaht erinevat valitsemissüsteemi: kaudset ja otsest. Peaaegu kõigis kolooniates kasutati tegelikult mõlemat mingil moel. Kaudne tähendas kohalike hõimustruktuuride kasutamist valitsemisel ning neile toetumist. On küsimsus, kas see oli prevaleeriv või mitte. Kaudse ja otsesese valitsemise valik sõltus ka erinevate hõimude arengutasemest. Kui traditsioonilised võimustruktuurid olid olemas, üritati nendega ka koostööd teha, kui nad polnud just väga vaenulikud. Oli ka kohti, kus administreerimine tuli üle võtte Euroopa ametnikel. Kaudne valitsemine Brittidel oli juba mitmeid kogemusi kaudsest valistemisest, peamiselt India koloonia tõttu. Kaudne valitsemine oli mõneti Briti pragmatismi loogiline väljund. Selle peamiseks teostajaks oli Põhja-Nigeeria
annaabi.ee 
