rõhu tõstmisel liigub tasakaal suunas, kus gaasiliste ainete moolide arv on väiksem. (kui reaktsiooni käigus gaasiliste ainete moolide arv ei muutu, siis rõhk mõju ei avalda) 3) temperatuur: temperatuuri tõstmisel nihkub tasakaal endotermilise (ehk pöördreaktsiooni tavaliselt) suunas temperatuuri langetamisel nihkub tasakaal eksotermilise (ehk otsereaktsiooni tavaliselt) suunas (mida suurem on reaktsiooni aktiviseerimisenergia Ea, seda suurem on temperatuuri mõju) tasakaalu nihkumine ei mõjuta tasakaalukonstandi arvväärtust tasakaalukonstandi seos Gibbsi energiaga G°T = - RTlnKT tasakaaluolekus ΔG=0. Gibbsi energia arvutamisel saab määrata kas protsess on isevooluline või mitte. püsival temperatuuril võivad spontaanselt toimuda vaid reaktsioonid, mille juures vabaenergia väheneb
kineetilise energiaga, mida molekulid peavad omama, et toimuks elementaarakt. Reaktsiooni kiiruse kasvu temperatuuri tõstmisel põhjustab aktiivsete molekulite arvu suurenemine. Kui võrrelda omavahel reaktsioone, siis kõige kiiremini kulgeb neist see, mille aktivatsioonienergia on kõige madalam. Olgu meil reaktsioon A + B —> [akt. vaheüh.] —> D. Eakt1 on otsereaktsiooni aktivatsioonienergia. See on aktiivse vahekomponendi ja lähteainete potentsiaalsete energiate vahe. Eakt2 on pöördreaktsiooni aktivatsioonienergia. See on aktiveeritud vahekompleksi ja lähteainete potentsiaalsete energiate vahe.
et need toimuvad tunduvalt madalamal temperatuuril selle tagab vastavate ensüümide katalüütiline toime. Hingamisahela ensüümid. Mitokondrite hingamisahel on ETA-põhise bioloogilise oksüdatsiooni keskne variant inimkehas. Tema põhiroll on metaboolse energia (ATP) tootmine. Häired tema töös on organismi jaoks enamasti kriitilised ja tihti fataaslsed Hingamisahela ensüümid : Oksüdaasid katalüüsivad otsereaktsiooni õhuhapnikuga. Oksügenaasid lülitavad hapnikumolekulid substraadimolekuli Hüdroksüperoksüdaasid katalüüsivad vesinikperoksiidi või lipiidide hüdroperoksiide Dehüdrogenaasid Bioloogilise oksüdatsiooni kesksed ensüümid. Hingamisahela komponendid on NAD- dehüdrogenaasid, FMN-, FAD- ja CoQ-dehüdrogenaasid võtvad substraadilt vesinikuaatomeid. Hingamisahela keskne komponent on koensüüm Q, sest kõik ahela variandid läbivad oma teel koensüüm Q süsteemi. 41
annaabi.ee 
