aastal kommertspankadelt nõudma laenupoliitika karmistamist. (Suurenev tarbimisvajadus, 2003) Rikkalik teenindus, teisalt aga teeninduse ja kaubanduse elavdamisele suunatud reklaam on põhjustanud Eestis lääne majandusühiskondadele omase info vohavuse. Reklaami võib kohata bussiootepaviljonidel, transpordivahenditel, tänavapostidel ja majaseintel, rääkimata elektroonilisest ja trükimeediast. Aasta-aastalt on lisandunud otsepostitusreklaame, mis järjepanu täidavad elanike postkaste. Reklaami puudutavate õigusaktidega on reklaami sisu piiratud peamiselt eetilisest aspektist, näiteks ei tohi televisioonis alkoholi reklaamida enne 10 hilisõhtut, eesmärgiga säästa noori alkoholireklaami vaatamisest. Teistlaadi kaalutlustel - et tagada õiglast konkurentsi - jõuti riigieelarvest finantseeritava riigitelevisiooni (ETV) muutmiseni kommertsreklaamivabaks
rollis: nt meilt saad, meil on, võib olla nii täpsustatud kui täpsustamata. Reklaamija peab tähelepanu pöörama ettekujutusele vastuvõtjast. Enamikul juhtudel on vastuvõtja üsna algul määratud: on piiratud, kellele reklaam on mõeldud, on kindel sihtrühm. Keelelised viisid: Otse pöördumine üttega – individuaalne pakkumine. Reklaamid liiguvad üha enam selles suunas. Samas on see kallis. Tavareklaamides, mis on avalikud, ei saa kasutada otsepostitusreklaame. Siiski on vaja vastuvõtjat täpsustada. Piiritlus võib määrata vastuvõtja rühma elukoha, omandi, konkreetse firma kliendiks kuuluvuse või sotsiaalse kuuluvuse järgi. Sageli väljendatakse pöördumisvormidega suhtumist vastuvõtjasse, lisades epiteete, nt Lugupeetud korteriomanik! Alati ei kasutata otsest pöördumist potentsiaalse tarbija poole, vaid võib väljendada vastuvõtjale teistegi võtetega: alaleütlevas käändes adressaat (nt Võimas
annaabi.ee 
