(xik) + (yi) = (xi). Lisatud väärtuste hulka kuuluvad näiteks töötajate palk, amortisatsioon, maksud. Tarbimise alla kuuluvad erinevad toorained, samuti pooltooted. Kuna toodud seoses puuduvad konstantsed suurused, siis seda süsteemi on praktiliselt võimatu lahendada. Kui aga tootmistehnoloogia ei muutu, siis ühe tootja toodangu kogus, mida vajatakse teise tootja ühe tooteühiku valmistamiseks, ei muutu. Tootmistehnoloogiat kirjeldatakse otsekulukoefitsientide abil: xik . a = k x ik Otsekulukoefitsient aik näitab, kui palju kulub i-nda tootja toodangut k-nda tarbija ühe tooteühiku valmistamiseks. Kõik otsekulukoefitsiendid moodustavad otsekulukoefitsientide maatriksi A = (aik) Asendades xik = aikxk, saame seose, kus esinevad püsivad suurused: A(xik) + (yi) = (xi) ehk maatrikskujul AX +Y = X, Kus X on kogutoodangu maatriks-veerg; Y on lõpptoodangu maatriks-veerg ja A on otsekulukoefitsientide maatriks.
(xik) + (yi) = (xi). Lisatud väärtuste hulka kuuluvad näiteks töötajate palk, amortisatsioon, maksud. Tarbimise alla kuuluvad erinevad toorained, samuti pooltooted. Kuna toodud seoses puuduvad konstantsed suurused, siis seda süsteemi on praktiliselt võimatu lahendada. Kui aga tootmistehnoloogia ei muutu, siis ühe tootja toodangu kogus, mida vajatakse teise tootja ühe tooteühiku valmistamiseks, ei muutu. Tootmistehnoloogiat kirjeldatakse otsekulukoefitsientide abil: x ik aik = x . k Otsekulukoefitsient aik näitab, kui palju kulub i-nda tootja toodangut k-nda tarbija ühe tooteühiku valmistamiseks. Kõik otsekulukoefitsiendid moodustavad otsekulukoefitsientide maatriksi A = (aik) Asendades xik = aikxk, saame seose, kus esinevad püsivad suurused: A(xik) + (yi) = (xi) ehk maatrikskujul AX +Y = X, Kus X on kogutoodangu maatriks-veerg; Y on lõpptoodangu maatriks-veerg ja A on otsekulukoefitsientide maatriks.