1. Määratlege vabas sõnastuses tarneahela juhtimise mõiste, kommenteerige, milline on teie arvates tarneahela juhtimise seos tootmisjuhtimisega ning finantsjuhtimisega? (6p) Tarneahela juhtimine hõlmab tarneahela tegevuste kompleksset käsitlust, arvestades nende tegevuste planeerimist, rakendamist ja kontrollimist ja pidades silmas tarneahela kui terviku toimumise tõhusust. Tarneahela juhtimine hõlmab materjalide hankimise ja tootmisega seotud kõiki planeerimis ja juhtimistegevusi, tootmist ja kõiki logistikajuhtimise tegevusi. Hõlmab ka tarne-ja nõudlusahela juhtimist ettevõtte sees ja nende vahel. Tänapäevast tarneahela juhtimise kontseptsiooni võib vaadelda kui äritegevuste integratsiooni lõpptarbijast kuni tarnijateni nii, et see tagaks toodete teenuste ja info lisandväärtuse loomise kliendile. Tarneahelate juhtimise paradigma on arenenud välja strateegilise logistika-, ostu-, tootmise- ja finantsjuhtimise, samuti müügi ning kliendi...
Müügipõhiste tellimuste kasutamine. Tarnija poolt juhitud laotegevus (VMI) Tarnja võtab endale vastutuse laoseisu eest müügi ja/või tarbimiskohas. Tarne peab olema täpne nii ajaliselt kui ka koguseliselt, kuna jaemüüjal pole(või on minimaalne) reservvaru. Koostöine planeerimine, prognoosimine ja varude täiendamine (CPFR) Koostöine planeerimine, prognoosimine ja varude täiendamine rõhutab hästi funktsioneerivat suhet kliendi ja müüja vahel. Varude otsejaotamine (DSD) Varude otsejaotamine on üks logistika konseptsioon, mis on ühelt poolt lihtne, kuid mida ettevõtte juures kasutatakse osaliselt- teatud toodete juures TootjaJaotuskeskusHulgimüüjaJaemüüja ---------------DSD-------------------- Ajapõhine otsejaotus(TDD) See konseptsioon põhineb ühe keskse jaotuskeskuse kasutamises mitme jaotuskeskuse asemel tarneahelas ning tarnekauguse mõõtmises ,,ajaga" mitte pikkusühikutes. EL transpordiruum
annaabi.ee 
