S/N=1089/1=1089 W R = W log2 (1+S/N) W=10^6 Hz 3. Milline on Euroopa standarditele vastava telefonijaamaga ühendatud abonenditerminaali tarbitav võimsus, kui abonendiliini takistus on 2000 oomi ja telefoni sisetakistus reziimis "toru hargilt võetud" on 400 oomi. Jaama enda sisetakistus ~=0. WLAN raadiovõrgus kasutatakse kahte signaalitöötluse võtet (DSSS ja FHSS). Võrrelge neid ja kirjeldage kasutust . DSSS- otsejada-spektrilaotus CDMA aluseks oleva otsejada- spektrilaotuse puhul korrutatakse andmebitid väga kiire pseudojuhusliku bitimustriga (PN-jadaga), "laotades" andmed laiaks kodeeritud vooks, mis võtab enda alla kanali kogu ribalaiuse FHSS- sagedushüpitamisega spektrilaotus Spektrilaotusmeetod, kus signaali ülekandmisel toimub kandevsageduse kiire muutmine, nii et ühe signaali ülekandeks kasutatakse paljusid erinevaid sageduskanaleid. Kanalite kasutamise järjekord on teada nii saatjale kui vastuvõtjale
mitmeid kärgi või kanaleid. BSS kärgi saab tuumvõrguga ühendada ESS konfiguratsiooniga. ESS WLAN võimaldab laiendada võrgu ulatust kasutades mitme kärje ulatuses sama kanalit. Läbilaske suurendamiseks saab sama kärje või mitme kärje ulatuses kasutada ka mitut kanalit paralleelselt. Joonis 2. ESS konfiguratsioon Laiendatud spekter 5 OSI mudeli füüsiline kiht toetab nii DSSS'i (otsejada laiendatud spekter) kui ka FHSS'i (sageduse vaheldamise laiendatud spekter). Nende meetodite eesmärgiks on signaali spekter teha piisavalt laiaks, et signaali oleks võimalik müra taustalt ära tunda. Samale asjale lähenemine on nende puhul aga täiesti erinev ja seepärast ei ole nad omavahel ühildatavad. DSSS puhul laiendatakse riba kunstlikult kodeerides signaali laiendava koodiga kasutades selleks DBPSK (differential binary phase shift
tehnoloogia Ameerika ka sifrit ja/või võtit teadmata Uhendriikides, alternatiivse nimetusega IS-95. Toetab ulekandekiirusi 14,4 -Sifeerimine ja desifeerimine kuni 115 kbit/s DS-CDMA Turvalise kommunikatsiooniga on tegu siis kui : otsejada-spektrilaotus CDMA aluseks oleva otsejada- -Konfidentsiaalsus : ainult saatja ja vastuvotja spektrilaotuse puhul moistavad korrutatakse andmebitid vaga kiire pseudojuhusliku edastatud sonumeid. bitimustriga (PNjadaga), -Autentimine vastuvotja/saatja tahab kinnitust "laotades" andmed laiaks kodeeritud vooks, mis votab enda saatja/vastuvotja identiteedi kohta. alla
m-jadal. 3. M-jadas on alati (2m-1-1) nulli ja 2m-1 ühte. 4. Igasuguse m-jada tsükliline nihe on ka m-jada. See on tingitud m-jada kui simplekskoodi lubatud koodsõna omadustest. 5. M-jadal on väga head autokorrelatsioonifunktsioonid. 6. M-jada spekter on ühtlane. 64. m-jada kasutusalad. Kasutatakse krüptograafias krüptimisalgoritmides, telekommunikatsioonis laiaribalistes modulatsioonitehnikates : otsejada (DSSS) ja sagedushüplusega (FHSS) modulatsiooniviisid. Lisaks veel mitmetes muudes valdkondades, nagu näiteks impulsskaja mõõtmises jne. 65. Paiskfunktsioonid . Mõni näide. (loeng 21, slaidid 24-26) Paiskefunktsiooniga krüpter: Paiskefunktsioon võtab sisendist info ja muudab selle fikseeritud pikkusega bitijada stringideks, millele vastab teatud lühem number (aadress). Seda numbrit võib ka edastada. Inglise keeles hash
annaabi.ee 
