Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"otseinvesteeringuga" - 2 õppematerjali

Põhimõisted
11
doc

Põhimõisted

ühegi ühiskonnaliikme heaolu ei ole võimalik ressursside ümberpaigutamise tulemusena suurendada, ilma et kellegi teise heaolu seetõttu väheneks ortodoksia ­ vanade traditsioonide ja seisukohtade tingimusteta järgimine ostujõud ehk raha väärtus ­ kaupade ja teenuste hulk, mida saab rahaühiku eest osta otseinvesteering ­ väärtpaberite ost, mille eesmärgiks on omandada teatud osa ettevõttest; otseinvesteeringuga ostetakse enamasti rohkem kui 10 protsenti ettevõtte aktsiatest; vt ka portfelli- investeering otsene ehk vahetu demokraatia ­demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise (rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahendiks referendum osalusdemokraatia ­ demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles; mõisteliselt kattub otsese demokraatiaga

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
89 allalaadimist
Maksebilanss-rahvusvaheline valuutaturg-välisinvesteeringud
30
pdf

Maksebilanss, rahvusvaheline valuutaturg, välisinvesteeringud

müügikohustust tõendavad väärtpaberid) osakaal väike, käsitletakse neid praegu võlaväärtpaberi- investeeringutena. Muud investeeringud on kõik ülejäänud investeeringud, mis ei ole otse- ega portfellinvesteeringud: kaubakrediit ­ müüdud kaupade ja teenuste eest laekumata või tasumata summad ning ettemaksed, mis kajastatakse tekkepõhiselt nii maksebilansi kui rahvusvahelise investeerimispositsiooni arvestuses; laenud ­ majandussektorite laenusuhted, kui need ei ole seotud otseinvesteeringuga; sularaha ja deposiidid (hoiused) ­ mitteresidentide pangahoiused Eestis ning Eesti residentide pangahoiused välismaal (ka need on oma olemuselt investeeringud välisriiki). Muud nõuded ja kohustused ­ muud tähtajaks laekumata või tasumata summad (muu debitoorne ja kreditoorne välisvõlgnevus), mis tulenevad tekkepõhisest majandusarvestusest. Reservid ­ riigi keskpanga kulla- ja välisvaluutareservid, mis moodustavad Eesti rahasüsteemis krooni kattevara.

Majandus → Majanduse alused
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun