Euroopa riikidele on iseloomulik avaliku sektori tervishoiukulude suur osakaal. Koguni 75- 85% kõikidest tervishoiukuludest kaetakse avalikust sektorist tulenevate vahenditega. Mida suurem on avaliku sektori kulude osakaal, seda paremini tagab see inimestele terviseriskide eest ühtlasema ja õiglasema finantskaitse - arstiabi kättesaadavus sõltub vähem inimese maksevõimest. Tervishoidu rahastatakse Eestis riigieelarvest ravikindlustuse eelarve vahenditest Eesti Haigekassa kaudu, samuti otseeraldistena riigieelarvest, valla-ja linnaeelarvest, patsiendi rahast ja teistest allikatest. Kohustuslik ravikindlustus kehtib Eestis alates 1992. aastast . Kõige olulisemad tervishoiu finantseerimis allikateks on ravikindlustuse eelarve (70%) ja kodanike osalus (21%). Ravikindlustuseks vajalikud vahendid kogutakse sotsiaalmaksust (13%), mida maksavad tööandjad oma töötajaskonna palgafondilt. Küsimusele kas tervisehoiukulutusi peaks suurendama 50 miljoni euro võrra on mõitslikum
8 perearstikesksel üldarstiabil ja kaasaegsel haiglaravil (Meiesaar, Metsa, Haldma 2008:32). Kõike, mis on seotud tervishoiuteenustega-nii nende juhtimise, erinevate otsuste või korraldusega- sätestab tervishoiuteenuste korraldamise seadus (Samas). Vastavalt antud seadusele käib ka tervisehoiuteenuste rahastamine, mis lisaks haigekassa kaudu eraldatavast ravikindlustuse eelarvest saab rahasid ka järgmistest allikatest (Meiesaar, Metsa, Haldma 2008:35): riigieelarvest otseeraldistena; valla- ja linnaeelarvest; patsiendi poolt; muudest allikatest. Põhiprobleemid, mis tervishoiu rahastamise puhul esile kerkivad ongi seotud eespool mainitud solidaarsuse põhimõttega. Kuna suhtarv töötajate ja töötute vahel on küllaltki suur (Georg Männik: Eesti...2012), tööpuudus Eestis on endiselt kõrge, olenemata sellest et statistikaameti andmetel suurenes tööhõive neljandas kvartalis aastatagusega võrreldes 1,7 protsenti (Eesti töötus madalam..
8 perearstikesksel üldarstiabil ja kaasaegsel haiglaravil (Meiesaar, Metsa, Haldma 2008:32). Kõike, mis on seotud tervishoiuteenustega-nii nende juhtimise, erinevate otsuste või korraldusega- sätestab tervishoiuteenuste korraldamise seadus (Samas). Vastavalt antud seadusele käib ka tervisehoiuteenuste rahastamine, mis lisaks haigekassa kaudu eraldatavast ravikindlustuse eelarvest saab rahasid ka järgmistest allikatest (Meiesaar, Metsa, Haldma 2008:35): riigieelarvest otseeraldistena; valla- ja linnaeelarvest; patsiendi poolt; muudest allikatest. Põhiprobleemid, mis tervishoiu rahastamise puhul esile kerkivad ongi seotud eespool mainitud solidaarsuse põhimõttega. Kuna suhtarv töötajate ja töötute vahel on küllaltki suur (Georg Männik: Eesti...2012), tööpuudus Eestis on endiselt kõrge, olenemata sellest et statistikaameti andmetel suurenes tööhõive neljandas kvartalis aastatagusega võrreldes 1,7 protsenti (Eesti töötus madalam..
annaabi.ee 
