Maagaasi põhiosaks on metaan (kuni 98% CH4), lisanduvad veel etaan, propaan, butaan, vesinik, väävelvesinik, lämmastik, heelium. Nafta Nafta on maakoores leiduv, peamiselt vedelatet süsivesinike segust koosnev maavara. Nafta koosneb: peamiselt süsinikust (82-87%), lisaks veel väävel, lämmastik ja hapnik. Naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ning aromaatsed ühendid(enamasti üle 10%). Olenevalt nafta leiukohast saadakse temast otsedestilleerimisel: bensiin (10- 15%), reaktiivmootorikütust (15-20%), diislikütust (15-20%) ja masuuti (umbes 50%). Destilleerimisel võetavad peamised fraktsioonis on: gaasid, bensiin (40- 210 0C), ligroiin (120-240 0C), petrool (150-320 0C), gaasiõli (180-360 0C), solaarõli (300-400 0C). Nafta tootmine ja keskkond Naftasaadusi kulub maailmas igal aastal üle 3 miljardi tonni. Sellest 50% läheb transpordi tarbeks. Naftavedudest ja -puurimistest on saanud üks suurimatest
Järgneb lihtne füüsikaline eraldusprotsess, mida kutsutakse destillatsiooniks 4 Destillatsioon on menetlus vedelike puhastamiseks neis lahustunud tahketest ainetest või madalama keemistemperatuuriga vedeliku eraldamiseks kõrgema keemistemperatuuriga vedelikest aurustamise ja auru taasvedeldamise teel. Destilleerimisel ei muutu süsivesinike struktuur. Olenevalt nafta leiukohast saadakse temast otsedestilleerimisel 10%...15% bensiini, 15%...20% reaktiivmootorikütust, 15%...20% diislikütust ja umbes 50% masuuti. Naftat destilleeritakse pidevalt töötavates destillatsiooniseadmetes normaalrõhul (atmosfäärdestillatsioon) ja seejärel raksemad naftafraktsioonid vaakumis (vaakumdestillatsioon). Nafta töötlemise skeem. Nafta leidumine Viimase 40 aastaga on leitud vähe uusi leiukohti. Suuremad leiukohad ja kõige suurem
mineraalained - savi, liiv, lubjakivi jm. Järgneb lihtne füüsikaline eraldusprotsess, mida kutsutakse destillatsiooniks. Destillatsioon on menetlus vedelike puhastamiseks neis lahustunud tahketest ainetest või madalama keemistemperatuuriga vedeliku eraldamiseks kõrgema keemistemperatuuriga vedelikest aurustamise ja auru taasvedeldamise teel. Destilleerimisel ei muutu süsivesinike struktuur. Olenevalt nafta leiukohast saadakse temast otsedestilleerimisel 10%...15% bensiini, 15%...20% reaktiivmootorikütust, 15%...20% diislikütust ja umbes 50% masuuti. Viimase teistkordsel destillatsioonil valmistatakse mitmesuguseid määrdeaineid. Naftat destilleeritakse pidevalt töötavates destillatsiooniseadmetes normaalrõhul (atmosfäärdestillatsioon) ja seejärel raksemad naftafraktsioonid vaakumis (vaakumdestillatsioon). Destillerimisel võetavad peamised fraktsioonid on: gaasid, bensiin (40...210) oC, ligroiin - (120...240) oC, petrool - (150..
annaabi.ee 
