Poliitiline sotsialiseerumine on protsess,mille käigus inimene omandab oma orientatsioonid poliitilise maailma suhtes. Poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa ja samuti sisendab see vaateid,mis varjavad ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu. 4 27. Iseloomusta poliitikas osalemise vorme: esindusdemokraatlikud, otsedemokraatlikud, konventsionaalsed, mittekonventsionaalsed. Konventsionaalsed vormid: 1)osavõtt valimistest 2)osavõtt valimiskampaaniast 3)osavõtt erakondadest ja liikumistest 4)mõjutamine : lobby, meediakasutus,propaganda,reklaam Mittekonventsionaalsed vormid: 1)meeleavaldus ja piketid 2)allkirjakogumine 3)streigid 4)kodanikuallumatus 5)vägivald võimuesindajate,tavainimeste,institutsioonide ja omandi vastu(terrorism)
mõjutavad ka poliitilist osalust: sotsiaalmajanduslik staatus, sugu, vanus, rahvuslik ja rassiline kuuluvus. Kõik need tegurid on olulised poliitilise osaluse kujunemisel, kuid peamine tegur, mis mõjutab indiviidi osalust, on tema tunne, et ta on ühiskonna liige ning tema aktiivsusest sõltub riigi poliitika. Osalusvormid jagunevad kahte alagruppi: otsedemokraatlikeks ja esindusdemokraatlikeks. Otsedemokraatlikud osalusvormid on streikimine, protestid, poliitiline tarbimine. Esindusdemokraatlikute osalusvormide alla kuuluvad hääletamine valimistel, osalemine valimiskampaanias ja töö tegemine erakonnas, suhtlus saadiku või ametnikuga. Lisaks jagunevad osalusvormid veel omakorda rahumeelseteks ja vägivaldseteks. Seoses poliitilise osaluse vormide moderniseerumisega on muutunud ka tavakodaniku roll poliitikakujundamises. Tänasel päeval on inimesel võimalik
annaabi.ee 
