kiiremal ja selgemal viisil, mis tähendab, et väheneb inimeste trots võimu vastu. Oktoobri kuus, aastal 2015 jättis Eesti Riigikogu korteriühistu vaidluse lahendamise kohtu pädevusse, mis kestab siiani. Vaidluste likvideerimine toimuks kiiremini, kui riik kasutaks otsedemokraatiat, sest suurema häältearvuga idee võidu korral saaks riik edasi toimida järgmiste probleemide lahendamistega, mitte pidada maha kuid kestvaid vaidlusi, kas siis kohtus või Riigikogus. Otsedemokraatial on ka negatiivseid pooli. Hääletustel osalevad inimesed ei pruugi teada, mida üks või teine otsus võib endaga tuua. Tavakodanikud on tihtipeale võõrad riigi rahaasjadega ehk nad ei ole kursis, milline on näiteks projekti eelarve või milliseid lisaväljaminekuid projekti elluviimine nõuab. Lisaks võhikud ei oma oskust analüüsida, kas ja kui palju kasu antud projekt annab. Selleks on, meil professionaalsetel poliitikud ja vastavad asjatundjad, kel on oskusteave, kuidas langetada
majandusraskuset üle ja toetab ka muudes asjades. Riigid kes on vastu võetud teevad suuri edusamme ja süvendavad demokraatiat. Kolmandaks probleemiks on saanud aga kihistumine, mis põhimõtteliselt kommunismis puudus. Toetudes Marxi Lenini teooriale, kus enamus majandust oli monopoliseeritud oli see suhteliselt välistatud. Tänapäeval on aga kihistumine suur probleem, mis üha süveneb. 3) Milline demokraatiamudel Sulle kõige enam sümpatiseerib? Kas otsedemokraatial on tänapäeva ühiskonnas kohta? Põhjenda oma arvamust. Raske on leida asja, mis läbinisti meeldib ja kus ei le ühtegi vastumeelset argumenti. Minu jaoks kaldus kaalukauss Rosseau arendatud arengu-demokraatia poole. Otsustavaks sai inimese kui indiviidi ja kogukonna kaasamine riigijuhtimisse. Olen nõus Rosseau mõttega, et lõppkokkuvõttes on ju demokraatia siiski vahend, mille kaudu inimesed võiksid saavutada vabaduse või autonoomia
annaabi.ee 
