Fonoloogia, morfoloogia ja süntaks on selles mõttes uurimisobjektidena lithamad, et neid uurides tuleb käsitleda konkreetseid elemente, millel on nähtav või kuuldav väljendus. Semantika on keerulisem, kuna seda uurides tuleb tegelda abstraktsete asjadega. Üks semantikatasnadi analüüsimeetodeid on katsuda leida üldkehtivaid tähenduse osafaktoreid, tähendustunnuseid ehk semantilisi komponente ja kasutada neid samamoodi kui fonoloogias kasutatakse distinktiivtunnuseid. Otsatarbekas on eraldada sõna- ja lausesemantika. Lingvistilises analüüsis on tavaks lahutada keel eri struktuuritasandeiks, kusjuures igal neist on oma põhiüksused: TASAND FONOLOOGIA MORFOLOOGIA SÜNTAKS KÕNE häälik morf lausung VAATLUS allofoon allomorf lause SÜSTEEM foneem morfeem süvastruktuur 8
võimalusi ei ole tarvidust kontrollida. Omaniku õigus on kasutada oma omandit. 2. Omandiõigust rikutakse. Ei saa elamut kasutada. (+) 3. Nõue esitatakse rikkuja (B) suhtes (+) 4. Talumiskohustus puudub, § 143 lg 1 (-) 4.1 Mõjutus lõhn (+) 4.1.1 oluline kinnisasja kasutamise kahjustamine (+) 4.1.2 või vastuolu keskkonnanõuetega (-) 4.2 Kas mõjutuste kõrvaldamist saab sigalapidajalt B majanduslikult eeldada (-) § 143 lg 2 - kas on majanduslikult otsatarbekas nõuda nt koli sigadega minema või tapa nad ära. Tõenäoliselt mitte, sest see kahjustaks oluliselt B-d. 5. Kordumine + Tulemus: E ei saa B-lt nõuda sigalapidamise lõpetamist. Saab nõuda kahju hüvitamist. b) Hüpotees: E võiks nõuda vanaraua kogumise lõpetamist AÕS § 89 alusel 1. E on omanik (+) 2. omandiõigust rikutakse: müra (+), kole vaade (-) Sama skeem talumiskohustuseni. Kas me peame vaadet taluma või mitte? Mõjutus mis levib üle piiri nagu lõhn? Tulemus: Ei saa nõuda
annaabi.ee 
