väikseid 2-5 kg ankruid. Seisevvõrkude asetamiseks vajalike ankrute arv on määratud arvutuse teel ja sõltub hoovuse kiirusest kasutatavas püügipiirkonnas, võrkude mõõtmetest, võrgusilma suurusest ja võrkude arvust. Väiksema võrgujada puhul pannakse üks ankur jada algusesse ja teine lõppu. Pika võrgujada puhul ja hoovuse küllalt suure kiiruse korral kinnitatakse jada iga teatud arvu võrkude järel lisaankruga. Kõigepealt lastakse vette ja kinnitatakse ankur ja otsapoi ning seejärel alustatakse paadist võrgujada sisselaskmist liikudes paadiga edasi. Jada sisselaskmist lõpetades lastakse vette otsaankur ja poi koos vastava tähisega. Kui võrgujada asetatakse erineva sügavusega, siis reguleeritakse sügavust poinööride abil ja alumise selise külge kinnitatakse raskused, et võrk püsiks püstasendis. Sisselastud võrgud jäetakse püügile kas pikemaks ajaks või vaid üheks päevaks; see oleneb
increasing rate. 17 Danish seine is a trawling method used by relatively small boats in shallow waters (up to about 200 m). Lengths of weighted ropes of up to 2,800 m are laid out on the sea floor in a diamond pattern with the boat at one end of the diamond and the net at the other. As the boat moves forward the diamond becomes elongated allowing the fish to be herded into the path of the net. 18 Otsapoi (ankur) 19 12.8. Seinnoodapüük Seinnoot kujutab endast võrkseina, millega laeva (või paadi) abil piiratakse kalaparv ümber. Ülemine selis on suhteliselt kõrge ujuvusega ja on veepinnal. Raskustega varustatud alumine selis vajub alla, nii et püügi alguses on seinnooda sein püstloodis. Alumise selise külge kinnitatud veorõngaid läbib nn. veotross, millega seinnooda alumine selis veetakse kokku. Selle tulemusena