patendeeriti 1829. aastal. 1834.aastal konstrueeris Carl Fridrich Uhling saksa kontsertiina. See pill oli nelinurkne. Mängus osales 4 sõrme, inglise pillil 3 sõrme. Kontsertiina oli tolle aja kohta arenenud pill. Kuna kontsertiinat oli kerge ka kaasas kanda, sai sellest armastatud salongipill nii Londonis kui ka Pariisis. 1840.aastal ehitas Henrich Band Saksamaal uue pilli bandooniumi, mis vahetas välja kontsertiina. Pilli korpus on neljakandiline, nupud on asetatud mitme reana pilli otsaplaatidele. Õhuklappi saab avada parema käe pöidla juurde ehitatud kangi abil, hilisemal ajal ehitatud lõõtspillidel on selleks seadeldis vasaku käe pöidla juures. Bandoonium ei ole enam vahelduvhäältega pill. Selle vasaku käe nupud on ühehäälsed, akorde saab mängida mitme nupu üheaegsel vajutamisel. 1852.aastal patendeeris M.Bauer Pariisis klaveriklahvidega akordioni. Klahve hakati mängima parema käega ja bassinuppe vasaku käega ning lõõts liikus lineaarselt
Panime paika mõõdud ning lõikasime välja, liimisime igasse nelja serva liistud ning lihvisime mõlemad pooled. Sellele järgnevalt tuli otsustada, kuidas lahendada sahtli kere valmistamine. Peale otsuse tegemist alustasime sahtli kere tegemisega. Selleks lõikasime paksemast vineerist välja esipaneelist väiksemate mõõtudega plaadid, millest üks kinnitub esipaneelile ja teine jääb tagumiseks seinaks. Samuti lõikasime sahtli seinte jaoks õhemast vineerist plaadid, mille kinnitasime otsaplaatidele tavaliste kipsikruvidega. Seejärel asusime valmistama sahtlipõhja. Selleks oli meie juhendaja meile välja otsinud õhukest vineeri, mille peale kandsime laiuse ja pikkuse ning lõikasime välja sobiva plaadi. Pärast seda kontrollisime, et see sobiks sahtli põhja ning mõõtsime ära põhja üleval hoidvate liistude mõõdud. Liistud valmistasime õhukesed ja neljakandilised ning kinnitasime need sahtli kere külgedele liimi ning naeltega. Naelad olid vajalikud liistude
annaabi.ee 
