Moreenkihiga kaetud jääjõgede ja järvede kruusadest ja liivadest koosnevad voored. Kuhjevormid Moreentasandikud moreenist koosnevad kuhjelised pinnavormid, mida katab liivsavine või saviliivane pinnakate. Künklik moreenreljeef Koosneb moreenküngastest ja küngastikkudest. Koosneb peale moreeni ka teistest jääaja setetest (liiv, kruus, savi). Moreenkünkad on madalamad ja lamedama kui mõhnad. Otsamoreenid Liustiku serva ees kuhjunud piklikke positiivseid pinnavorme nim. otsamoreenideks. Alla 15m aga pikkus kohati kümneid km. Survelised kokkulükatud väga erinevatest setetest Kuhjelised moodustunud jää sulamise ja juurdetuleku tasakaalu olukorrast 9. Jäätekkeliste ja jääsulamisvee tekkeliste pinnavotmide levikuala. Jagunevad oma olemuselt kahte suurde gruppi 1. Liustikujõetekkelised kuhjevormid ja kulutusvormid 2. Jääjärvetekkelised Valdavalt liustikuvälised ja kuhjevormid. Oosid ehk vallseljakud
või saviliivane pinnakate. Moreeni paksus ulatub mõnekümnest cm kuni kümnete m. On kujunenud aktiivse liustiku all põhjamoreeni väljasettimisel. Moreentasandikud on kujunenud vana reljeefi tasandikulistel kohtadel, mille pind on enamasti lainjas ning suhtelised kõrgused ulatuvad harva üle 10 m. Jääsulamisveed on tasandikesse uuristanud orgusid. Liustiku serva ees kuhjunud piklikke positiivseid pinnavorme nimetatakse otsamoreenideks. Otsamoreenid on servamoodustiste üks lüli, servamoodustiste hulka kuuluvad ka liustikukeele küljeosas kujunenud küljemoreenid. Küljemoreenid on tekkinud kahe naaberliustikukeele ühinemiskohas tekkinud keeletevaheliste moreenide siirdevorm. Oosid ehk vallseljakud On kujunenud liustiku avalõhedes (tunnelites) ning koosneb mandrijää sulamisvee setteist (põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest). On vallikujuline pinnavorm,
annaabi.ee 
