C = 1,7 rm (kui rm ei ole teada, võib kasutada väärtust C = 0,7); ef on tegelik roometegur, vt (4.15); A s f yd = , mehaaniline armeerimistegur; A c f cd As on pikiarmatuuri kogupindala; N n = Ed , suhteline normaaljõud; A c f cd M rm = 01 , momendisuhe; M 02 M01 , M02 on esimest järku otsamomendid, M02 M01 . Kui mõlemad otsamomendid põhjustavad tõmbe elemendi samal küljel, tuleks rm võtta positiivseks (so C 1,7), vastasel korral negatiivseks (so C > 0,7). rm tuleks võtta võrdseks 1,0 (so C = 0,7) järgmistel juhtudel: seotud elementidel, mille esimest järku paindemomendid on põhjustatud ainult või valdavalt konstruktsioonihälvetest või põikkoormusest; üldiselt mitteseotud elementidel.
1,683 1,645 2,640 1,046 0,430 1,120 Juhul, kui varda tugede vahelise lõigu otstes mõjuvad eri suurusega paindemomendid ja lisaks neile ka jaotatud või koondatud põikkoormus, võime tegurid C1 ja C2 määrata allpool toodud graafikute abil. Joon. 6.7: Üheaegselt mõjuvad otsamomendid ja põikkoormus Joon. 6.7 juhtumi (a) puhul, kui talale mõjub ühtlane lauskoormus, leitakse allpool toodud graafikutel kasutatav suurus µ valemiga qL2 µ= ; (6.13) 8M FL juhtumi (b) puhul valemiga µ= . (6.14) 4M
annaabi.ee 
