kinni võtta palja käega, kasutada tuleb pajakindaid või rätikut. 2.6. Mahavalgunud vedelik, rasv jm. toiduained ja vesi tuleb koheselt koristada. 2.7. Konservikarbid tuleb avada avajaga, mitte nugade või teiste köögiriistadega. 2.8. Külmutatud liha või kala tuleb tükeldada alles pärast ülessulatamist. 2.9. Toiduga katelde, pannide, kannude tarvis peavad olema püsikindlad alused. 2.10. Töötamisel kõrgel tuleb kasutada treppredelit või libisemist vältivate otsakutega redelit. Juhuslikel alustel (tünnid, kastid vm.) töötamine on keelatud. 2.11. Masina töötamise ajal ei tohi kätt panna tööseadisesse. 2.12. Liha lükkamiseks laadimistaldriku avasse tuleb kasutada puust lükkepulka. 2.13. Eenda liha laadimistaldriku avasse ühtlaselt ning liigse surveta 2.14. Tiguajami ja lõiketerade väljavõtmiseks töökambrist tuleb kasutada tõmmitsat või konksu. 2.15. Pärast tööd pesta masinaosad kuuma veega, seejärel kuivatada. 2.16
4.12. Mahavalgunud vedelik, rasv jm. toiduained ja vesi tuleb koheselt koristada. 4.13. Konservikarbid tuleb avada avajaga, mitte nugade või teiste köögiriistadega. 4.14. Külmutatud liha või kala tuleb tükeldada alles pärast ülessulatamist. 4.15. Toiduga katelde, pannide, kannude tarvis peavad olema püsikindlad alused. 4.16. Töötamisel kõrgel (seinte, lagede, akende jms. puhastamisel) tuleb kasutada libisemisvastaste (kummi)otsakutega treppredeleid või redeleid. Juhuslikel alustel (tünnid, kastid vm.) töötamine on keelatud. 4.17. Libastumiste vältimiseks tuleb põrandale sattunud vedelik, rasv, toiduraasud, sööginõude killud jms. kohe koristada. 4.18. Enne laudade, kappide vm. esemete liigutamist tuleb neilt eemaldada kõik kukkuda võivad esemed. 4.19. Seadmete voolujuhtivaid osi (vinnaklülititel, seinakontaktidel jms.) ega isoleerimata juhtmeid ei tohi puutuda. 4.20
selles. Põikisarrus väldib kaldsuunaliste pragude teket. Kuju põhjal jagatakse sarrused tasandilisteks ehk sarrusvõrkudeks ja -restideks ning ruumilisteks ehk sarruskarkassideks. Sarrusevardad on otsast teravad ning see võib kujutada ohtu nii ehitustöölistele kui teistele inimestele, kes sarruse lähedalt mööduvad. Sellepärast ohutuse huvides sarruseotsad painutatakse sageli kõveraks või kaetakse eriliste otsakutega. Sarrus leiutati ammu enne pingbetooni. Esimene maja, mille ehitamisel kasutati sarrust, oli Venemaal tänapäeva Sverdlovski oblastis asuvas Nevjanskis valminud Nevjanski torn. Torn valmis ajavahemikus 17211745, täpne aasta on teadmata. See torn on 59,5 m kõrge ja aja jooksul vajunud 1,85 m vertikaali suhtes kaldu, aga sarruses kasutatud malm oli väga kvaliteetne ja tänapäevani pole selles mingeid roostetamise märke. Sarrus oli ühendatud