tulemusena hiigelimpeeriumi, ulatudes Indiast ja Kesk-Aasiast Prantsusmaa piirini. VIII - XII Sajand on kõige viljakam periood keskaegse araabia-moslemi kultuuris. Selles ajas jõudis lõpule arabiseerimise protsess kalifaadi keskmes olevates piirkondades: Süüria, Iraak, Egiptus. Valitsejaks oli sel perioodil Abassiidide dünastia, kes olid prohvet Muhamedi onu al-Abbasi järglased. Pealinnaks sai Bagdad, ning riik sai nimetuseks Bagdadi kalifaat. XII - IXX Sajand oli otomanide dünastia valitsemise periood, mille riigi piiridesse mahtus suur osa Euroopast ja Väike-Aasiast. Selle dünastia rajaja Osman I lõi riigi ja valitsemissüsteemi, mis suutis vastu pidada vaatamata arvukatele sisepingetele, territooriumi ulatuslikkusele ning eri rahvustele sel territooriumil. Otomanide riigi pikaealisuse üks olulisi põhjusi oli just islamiusk, mis suhtus allutatud kristlastesse suhteliselt leebelt ja teiselt poolt nõudis muhameedlastelt väga ranget koraani
maadest. Araablasi kujutati uskmatute või paganatena ning kardetavate maagidena. Neil arvati olevat seos saatanlike jõududega. Lisaks sõdalaste omaduste kirjendamisele olid ka populaarsed araablaste haaremite kirjeldused. Üldpilti moslemimaailmast iseloomustasid veel upsakus, liigsöömine ja joomine, luksus ja kõlblusetus. 4 Suurt osa Euroopast ja Väike-Aasiast valitses 600 aastat (1281-1924) otomanide dünastia. Türklaste riigi pikaealise püsimise põhjus oligi just islamiusk, mis tolereeris kristlasi, kuid nõudis moslemitelt ranget koraanist kinnipidamist. Osmanite riigis oli käibel 3 keelt: türgi keele hübriid, mis oli kõikides riiklikes ametiasutustes ametnike keel; araabia keel, milles peeti palvused; pärsia keel, mis peeti kirjanduse ja luule keeleks. Tänapäeval hõlmavad 20 araabia riiki suure territooriumi. Vaatamata piirkondade erinevustele
annaabi.ee 
